geodeesia

2011-01-01T07:34:00.001-08:00

enne kui meelest läheb

enne kui am eestisse tagais tulen siis nädal aega ei töäödanud. üks päev käisin kalaturul sõin lobster, crab, mussels, prawns, salmon jne jne jne. ilgelt hea oli kõiki asju ära proovida
ahjaa...ma sain sealt toidumürgituse
aga siis läksin surfitundi võtma ja kujutad sa ette täitsa püsti püsis peale viite minutit. kaiga käisin. kai sakib.
ja siis vahetult enne tagsi lendamist läksin peiksiga melbourni. eriti hotellitoast välja ei saanud, õues oli rahe ka muidugi aga kui sai ja randa nägin siis oli kõige ägedam üldse. kahju et enbam kunagi minna ei saa kuna ma seal maal illegaal olen.
siis...läksin londonisse. mul on kõige ilusam maja üldse. hängisin thomasega ja jõin pinte.
tulin eestisse. tuuliga nii ei läinud nagu pidi et läksin oma kohvritega protesti. vaatasin matule ja rainerile otsa ja täitsa sõbrad on.
uskumatu kuidas ma igatsesin ja ikka armastan oma sõpru.
aga see oli siis lühidalt mu elu enne tagasi tulekut. noh...et mulle meelde jääks
kõva

Sitast saia

2010-11-27T21:11:00.000-08:00

Okei.
kui me uus-guineaast tagasi jõudsime pidime minema nädalasele roadtripile põhjast alla tgasi sydneysse. jõudsime cairnsi, läksime tunny sõbra poole ja hakkasime raha taga ajama et seda kõike teha.
mina pidin saama maksudega tagasi 4000$, tunnyle oli pank võlgu 3500$ ja liina noh...passis niisama.
AGA
mina ei saanud sentigi tagasi oma 4000 taalast kuna väike loophole on seaduses millest keegi avalikult ei räägi. kõvv
tunnyle ütles pank et jou me ei leia su raha üles, pead veel 3 kuud ootama
ja nii me kolm olime põhja austraalias, kolme peale oli meil alla 600 dollari minu pangaarvel ja piletid tagais koju olid üle 600.
me vihkame cairnsi. istusime siis sadamas ja nutsime natuke liinaga et jee, KUI me kuidasgi tagasi sydneysse saame siis meil ei ole raha, kodu ega tööd. hurraa hurraa.

eniveis. laenasime raha ja läbi kivide ja kändude tulime tagasi, mina läksin oma peiksi juurde elama, liina mingi sõbr. saime tööd Kings Crossis. tänava ristmik täis ainult klubisid ja hoori ja narkootikume ja pidu. et me töötame siis seal. kaksikklubi, mina ühes, liina teises ja oi ma armastan oma tööd. kuus panen 2000$ kõrvale. khuul töö.

et töötan seal koguaeg. tundidega 18.00-05.00 et elu eriti ei ole, niikuinii on mul ainult Liina ja Tunny kellega iga kord kui meie vabad päevad langevad kokku käime kusagil erinevas kohas et Austraaliat võimalikult palju näha. näiteks Port Douglas
vot.
taaskord, nullist dollarist, kodutust ja töötust elust sai ülikõvv kodu, raha ja armastus.
vot see on mu elu praegu. nüüd olen kogunud tohhuijaa raha ja nädala lõpuks on mul ostetud piletid Singapuri et uus viisa saada ja noh, Singapuri olen alati tahtnud minna ka.

Rabaul, Papua New-Guinea

2010-10-26T02:02:00.000-07:00

kuidas ma siis nyyd seda reisi seletan
sinna me saime yle kivide ja k2ndude kuna meil(mina, Liina, Tunny) polnd viisat mida meil tegelt vaja ei olnud ja siis maksima ylipalju ja muutsime pileteid ja siis j6udsime kolm p2eva hiljem kui planeeritud aga kohale j6udsime

day one

j6udsime Rabauli. Tunny pere oli meil kastiautoga vastas, hyppasime kasti ja hakkasime s6itma, vihmametsad igalpool, palavpalavpalav. j6udsime nende pere poole, kohtusime k6ikidega, ka papagoi Robiniga kes on treenitud valvekoeraks, s6ime ja l2ksime magama yhe pere tuttavate poole kuna hilja oli.

day two jne

hommikul tuli pereisa meile kastiautoga vastu ja t6i meid koju, ema oli mulle ja liinale valmis 6mmelnud marybloused mis on siis rahvuslikud kleidid mida k6ik naised seal kannavad, kehakumerusi seal ei n2idata. s6ime uusi puuvilju, passisime niisama kuna uus-guineaa elustiil on sihuke et "aaaaaaah...kyll j6uab hiljem ka teha" kasv6i t2navatel k6ik lihtsalt...passivad. kuumus ja k6ik et lihtsalt...keegi ei viitsi. et passisime ja siis l2ksime turule kus myydi k6iki maailma puuvilju ja asju ja p2hkleid jne. iga p2ev iga hetk kui mina ja liina kusagil r2ndasime siis meile lehvitati ja 6eldi tere, K6IK inimesed nagu. nad on k6ige s6bralikum rahvas keda ma kunagi kohanud olen. lehvitasid ja teretasid meid sest me olime kylalised nende linnas. awww. ostsime turult noori kookoseid (kulau) mis on mu uus lemmik asi yldse. tulime koju ja siis l2ksime tripile. mina, liina, tunny, ema, isa, vend, vennanaine, vennatytar. istusime autokasti ja panime vulkaani otsa s6itma. tee peal peatusime inimeste juures kes myysid puuvilju (no juba need puuviljad olid s6nuseletamatud, muust r22kimata). see vaade sealt k6rgelt, imeline. terve saar oli n2ha ja nokurat lihtsalt, aga siis s6itsime vulkaanituha juurde. linnaossa nimega Matupit mis aastaid tagasi oli k6ige rohelisem ja yks rahvastatuim linnaosa Rabaulis aga peale vulkaanipurset igaveseks h2vitatud. me s6itsime kilomeetreid puhta tuha peal ja pere r22kis meile kuidas seal olevat olnud t2nav nimega virsikuallee ja kus k6ik majad olid ja oli tuha alt n2ha korstnaid ja trepiotsi jne ehk me konkreetselt s6itsime inimeste majade peal. ylikurb ja ylip6nev.

6htul, nagu iga 6htu panime k2rakat ja noh...iga p2ev tegelt me alustasime joomist kell 12 p2eval (sest enne seda oleks imelik olnud). ehk elustiil, keegi ei viitsi midgai teha ehk terve p2ev l2bi nad lihtsalt passivad, joovad SP 6lu (ainuke mida sealt leidis) ja s66vad Buaid. sellega algas meie j2rgmine p2ev

day three vist

hommikul magasime maha meie kyydi isa poolt ehk yritasime bussiga linna saad (bussiks on taaskord...kastiauto kuna seal pole liiklusreegleid ehk reisi kuidas tahad). saime h22lega linna, l2ksime pere poole, s6ime hommikust ja passisime...tunde...nagu iga hommik... ja siis saime Buaid proovida. day one me m2rkasime et k6ikidel inimestel on suud tulipunased ja igemed nagu veritseksid, tegelt oli see konstantsest buai s66misest. ehk sa v6tad yhe konkreetse p2hkli, koorid 2ra ja hakkad s66ma, see paneb su syljen22rmed v2ga t66le aga neelata ei tohi. sylitad k6ik vedeliku v2lja ja siis v6tad sinepivarda, pistad selle laimipulbri sisse ja hammustad tyki seda, see tekitab mingi reaktsiooni kus k6ik su suus l2heb punaseks (ahaa) ja see vedelik mis sul n2rimisega tekib, selle neelad alla ja see teeb sind v2ga, V2GA pilve, purju, maeitea. pmts saad sealt high. see kestab nii minuti aga sellep2rast tark kylarahvas seda iga p2ev terve p2ev n2ribki. terve ylej22nud p2eva me vist passisime ja j6ime ja 6htul l2ksime maailma m6nusamaisse basseini. ehk ainuke yliilus turistikas hotell, sellel on 6ues bassein, vaatega vulkaanidele ja avatud baariga. mees... seal me k2isime veel palju 6htuid. koha nimi oli Kokopo (et mulle meelde j22ks)

day four, vist

suur p2ev.

terve rahvaga, k6ik onud ja pojad jne jne, rentisime paadi ja s6itsime Pidgeon Islandile. ehk yks v2ike saar keset suurt sinist kus k6nnid ringi peale 10 minutiga. olime seal terve p2eva, j6ime 6lle, s6ime mangot ja kana ja lamasime kristallselges ookeanis, ujusime korallide vahel ja s6ime buaid valges rannaliivas. see oli see punkt kus j6udis kohale et olengi paradiisis... pildid seletavad sest s6nad lihtsalt ei oska. p2rast saarel h2ngimist l2ksime me suurte kivide peale mis t6usid merest nii 80 aastat tagasi...lihtsalt...t6usid ja ronisime nende otsa ja hyppasime alla mitmekymne meetri k6rguselt. ostsime veel 6lle ja no.... ilusaim p2ev yldse vist. need pilid mis ma seal sain...vou.

kui me koju j6udsime olike l2bip6lenud ja ma olin yliv2sinud ja v2ga paha oli olla ja mul tekkisid mingid v2ga veidrad punnid yle terve mu keha. keegi ei osanud seletada kust need tulid ja j2rgmiseks p[2evaks oli asi eriti hull. pereema yritas igasuguseid asju kokku vaaritada aaloe ja asjadega aga miski ei aidanud.

day five...vist

hommikul l2ksime ennustaja poole. ta oli kellegi onu vms kes oli noorena olnud n2dal aega surnud, keegi ei tea miks teda maha ei maetud aga ta 2rkas yles omaenda hauas ja p2rast seda oskas jumalaga r22kida. mina, liina ja vennanaine saime kysida mis vaja aga enne kui ma midagi kysida sain kysis ta minu k2est (l2bi vennanaise kes t6lkis) et kas ma k2isin hiljuti kusagil ujumas ja kus. r22kisin oma saaretripist ja ta ta ytles et minu hing oli 2ra varastatud. et keset seda saart oli v2ike metsatukk ja saarevaimudele olid mu nahk ja juuksed meeldinud ja nad tahtsid mind 2ra varastada ehk...hammustasid mind, see seletas punne ja ta ytles et homme kell 10 hommikul tuleb su hing tagasi. j2rgmien p2ev kell 12ks olid k6ik l2inud. ehk k6ik jutud ja asjad mina ma kuulsin seal musta maagia ja asjade kohta...raske on mitte uskuda, you know.

p2rast seda istusime k6ik autosse ja s6itsime Clearwaterisse. ehk. keset vihmametsa, nii 2-3 tnni kaugusel kylast, allikas mille vesi tuleb m2gedest. yliselge vesi, v2ga kaunis ja t2iesti vaikne ja puutumatu. tegime seal v2ikse v2rskete puuviljadega pikniku ja l2ksime tagasi kylla ja uuesti basseini.

day six, ma pakun
Watta Plantation. kaunis rand natuke kylast eemal, veetsime terve p2eva seal ujudes ja tehes mittttemidagi, nagu k6ik inimesed seal riigis

day seven
iseseisvusp2ev
hommikul vara l2ksime yhte randa, seal Matupitis, kus toimus traditsiooniline esivanemate..t2namine v6i midagi. pmts naised ei tohi teada miks need kostyymid sellised olid ja mida k6ik need tantsud ja asjad t2hendasid aga... p6nev oli igastahes. p2eval olevad kylas veel pidustusi olnud aga me pidime minema tagasi pere lapsep6lve majja mis oli selle linnaosa k6rval mis vulkaanipurske alla j2i. v2ga tolmune aga inimesed elasid seal ikka, kodu on kodu noh. et..maja oli ikka ideaalses korras ja nii ja seal toimus ZenZeni (tunny venna tytre), kes oli 2 aastat vana, perekonda tervitamine, et iga uue generatsiooni esmasyndinu seal saab tradistioonilise tervituse perekonda kus teda pestakse mingi veega ja r22gitakse nende keeles ja terve kyla tuleb kokku, toovad raha ja asju ja vastu saavad syya. aga me seda ei n2inud sest me ootasime selle asja algust nii kaua et me m6tlesime et l2hme pigem uurime Rabauli veel ja l2ksime kuumaveeallikatele, kohe vulkaani 22rel. tagasi j6udes oli k6ik l2bi, inimesed olid lahkumas ja...hakkasime jooma. ylej22nud pere l2ks koju, kylla noh ja me kolm koos kahe pereabilisega (kes tegid meile syya ja aitasid k6igega ja koristasid) j2ime sinna majja. see oli laup2eva 6htu ja kell 9 6htul l2kisme me kolm ja kolm tunny onu kalastama. tradistioonilise kanuu ja ainult n66ri abil mille otsas oli konks, 100 meetri sygavuselt. taevas oli t2iskuu ja ainult t2hed (taevas polnd punagi t2iesti selge kuna vulkaanid on ikka aktiivsed ja tossavad koguaeg). aga yliilus oli ja rahulik ja... Liina kes oli oma elu esimesel kalaretkel pyydis k6ige rohkem kalu paadi peale. jobu. aga syda66ks olime tagasi sest pyhap2ev on kirikup2ev ja siis ei kalastata.

day eight, viimane
veetsime terve p2eva Watta Plantationis. yliilus p2ev. 6htul olime perega koos ja s6ime igast meeletult h2id s66ke ja oanime k2rakat (nagu iga p2ev, jesus).

day nine... tagasi austraalias., mis oli t2iesti omaette ooper aga,

parim puhkus mis mul kunagi olnud on kaunim koht mida n2inud, s6ralikumad inimesed, teine pere, kogemused, n2gemised. "khai khai KAN, kui imeline" ja see sissekanne ei anna sittagi edasi tegelikust Papua Uus-Guineaast.
luvluv xx

tunnusmuss: Gorillaz-Rock the House

Uus-Meremaa

2010-10-26T01:55:00.000-07:00

niisiis. l2ksin sinna yheks p2evaks et oma viisat uuendada. saabusin 31.august linna nimega Christchurch, lodgesin oma viisa, sain selle viie minutiga ja siis hakkasime Adamiga (kokk minu t66kohast) hotellis k2rakat panema. j2rgmine p2ev k2isime loomaaias, NZ lambaid paitamas, m2gede otsas ronimas ja LOTR maastikuid vaatamas ja halba NZ 6lu joomas. ylikylm ja yliilus ja tahaks uuesti uus-meremaale minna ja siis mitte sinna linna kuna see oli sihuke...l2bis6idu linn et p6him2ed ja kohad on linnast v2ljas aga kuna me olime seal yhe p2eva ilma autota siis ei saand suurt midagi teha aga jah. lambad, m2ed, check!

I'm a happy camper

2010-08-13T22:17:00.000-07:00

pole ammu kirjutanud

aga täna hommikul, esimene päev üle mingi kahe nädala kus ma sain magada ja tööle lähen alles õhtul. ärkasin selle peale üles, üksi oma ülisuures voodis et päike paistis silma ja mingid inimesed karjusid ja mingi muusika mängis. kell oli 2 päeval.
läksin rõdule et aru saada mis lärm see on. vaatasin et mu rõdul istub papagoi. tsau. läksin rõdule ja kuulsin ülikõvasti et savage garden-affirmation mängis kusagil. ja ülisoe oli.
mmm.... suvi tuleb tagasi

aga. 2 nädalat tagasi võtsin liina ja tunnyga kolm päeva, kaks ööd vabaks töölt et minna puhkama. tunny on pruun mees uus-guineaalt kellega meil liinaga on täielik tripod. ta kutsub mind naisukeseks sest meie iseloomud on nii sarnased et tekib tunne et "where have you been all my life". ülikõva tripod!. niisiis. võtsime kolm päeva vabaks et minna ühte tunny sõbra rannamajja ja kolm päeva teha mittttte midagi. puhata. maja oli kohe ookeani ääres, inimtühi ja ülisuur kolme magamistoaga. alguses oli reisi plaan et õpetame liinat autoga sõitma. et hakkasime siis pühapäeval minema, ostsime poest paar kasti ja paar liitrit ja hakkasime sõitma. meil läks ülikaua aega ja juba oli pime, polnud veel majja jõudnudki. umbes tund enne kohalejõudmist saab tunny kõne oma venna käest et oooou kuidas läheb. pärast seda ütles tunny et ta igatseb oma venda, ta elab brisbanes. mina siis kohe "brisbane, eh?" liina oli kusagil veetsus ja mina ja tunny, vaatasime üksteisele otsa, mina võtsin mündi kätte ja viskasin. liina istus autosse ja BRISBANE BABY. tunny helistas vennale et ou pane voodid valmis, ma jõuan nii kella 7 paiku hmmikul. 800 km. hakkasime sõitma. liina magas terve tee, mina jõin ja üritasin tunnyt üleval hoida. kell 9 hommikul me jõudsime brisbane. magasime tunny venna pool paar tundi ja läksime linna peale, shoppasime ja sõime ja jõime ja vaatasime terve linna ära. Brisbane on väga mõnus linn. õhtul hängisime venna pere ja ta viie aastase tütrega. väga mõnus. järgmine hommik, teisipäev, meie viimane vaba päev. ärkasime, sõime, istusime autosse ja hakkasime sõitma Surfer's Paradise poole. Gold Coast motherfuckaaaaa. tra. see kullarannik millest am olen nii palju pilte näinud, käisin ära. nägin seda meeletust ja pildid tulevad järgi.
tagasi sõites sydney poole sõime õhtust mu kullakallis Byron Bays. tagasi koju ja uuesti tööle.
oli see vast seiklus. palju põnevam kui kaks ööd tühjas majas rannas magada.

aga veel suurem seiklus on ees. 5-6 september lähen ma Blue Mountainsisse, kus toimub pesureklaami filmimine, pikk jutt lühikeseks kuna ma olen eestlane ja näen selline välja nagu ma näen siis juhtulikult kaks meest teevad eesti pesufirmale BonBon reklaami ja olid väga excited kui minuga kohtusid. reklaamis pannakse kalju otsa voodi(blue mountainsis olen käinud küll, väga hull maastik) kus mina ja meemodell hullme, ülikallis pesu seljas ja filmitakse seda ja kui kõik hästi läheb siis mingihetk te võite seda telekast nähagi. aga...
kui ma oma maksud tagasi saan on mul kogutud nii 50 000 krooni. 7 september, palju õnne ema Tiiu, lähen ma oma tripodiga Uus-Guineaasse. tunny isal on sünnipäev ja terve suguvõsa ja kõik sõbrad saavad kokku. nad elavad ühe väikse saare peal kus pole pmts üldse turiste ja 16 september on seal suur festival, tähistavad vulkaani purse 10ndat aastapäeva kus inimesed evakueeriti saarelt. kõik aborigeensed tantsud ja laulud ja kõik kultuurielmused saavad teoks. seal saarel on nende kultuur nii väga säilinud et on isegi veel hõime kes söövad inimesi. me kolm lähme sinna. ronime kolme vulkaani otsas ja vaatame öösel taevas TERVET linnuteed.
nädal seal. kuna ma lahkun riigist saan ma taotleda omale kolme kuulise turistiviisa (9 sept saab mul ju aasta täis siin olla ja viisa saab otsa). turistiviisaga tuleme tagasi austraaliasse ja lähme Ciarnsi, Suurele Korallrahu rannikule, Whitsundays Islands, Fraser Island. kõik kõik kõik väiksesed paradiisikohad mis siin kontinendil on, käime läbi.
oktoobi lõpus tagasi sydneysse ja töötama ebaseaduslikult sularahaga turistiviisaga Kings Crossis. teenin oma pangakonto uuesti täis ja jõuludepaiku lähen avastan Indoneesiat ja Singapuri ja Liina tahab mind ka Taisse viia ja mis sealt edasi?...
viskan münti, miks mitte :)

segane jutt, eks ta ole aga elu on päris segaseks kätte ära läinud ka.

I wish i was there

2010-07-16T23:02:00.000-07:00

töö töö töö töö töö
muud ma ei teegi
iga jummala päev ma töötan. IGA päev.
sain palgakõrgendust, see on vist kõige põnevam asi mis mul viimasel ajal juhtunud on.
ikka veel ei tea enda sponsorshipist midagi. kas ma tahan seda, kas ei taha. kas ma jään siia igaveseks, kas ei jää. millal eestisse, millal londonisse. ma ei tea.
lihtsalt ühes suures mustas kastis istun. midagi ei tea.
üks päev vaatan internetist pileteid eestisse, teine päev vaatan Uus-guineasse. iseenesest raha on et kõike teha... ma lihtsalt ei tea.

aga okei. nädala pärast lähen Liina ja ühe manageri-sõbraga kolmekesi, võtame auto ja sõidame põhja kus on ikka veel ülisoe. reisi point on õpetada Liinat autoga sõitma, kusagil palmimetsas aga tegelikult on väga väga puhkust vaja. ma armastan oma tööd väga aga no kamoon... 55 tundi nädalas?

nägin siis hiiumaa pilte ja pisar tuli silma. mis ma räägin et oioi kui äge siin on, paradiis ja puha aga paradiisi teevad ju inimesed ja ma olen täiesti üksi siin. mul on Liina, Kai, Tunny ja Lyndon. kahte neist näen kord kuus.

muide, Kätlin. ma kannan iga päev, öösel ja päeval 24/7 ühte ketti. seal otsas on see süda mille sa mulle sadamas kinkisid ja teine julla seal küljes on pedevantsi kingitud austraalia kaardi kuju. kaks südant ja mitte midagi ei tea...

igav imal jutt, jajaa
küll kohevarsti kirjutan kui äge jälle kõik on
senikauaks.

midagi mu kokaraamatust mida ma pidama hakkasin.

Whiskey Old Fashion

1-2 small teaspoons of sugar
60 ml whiskey (scotch)
10 ml Cointreau
5-10 ml Cherry Liquer
2 dash of orange bitters
5-10 ml water

Put sugar into old fashion glass with bitters, cointreau, cherry liquer, water and one shot of whiskey. stir. add i scoop of ise. continue stirring until sugar is dissolved. add remaining shot of whiskey and top with ice. stir once more. garnish with orange twist and/or cherry.

ja teate küll ju et armastan!

2010-07-04T03:29:00.000-07:00

Mul on kõrini hüvastijättudest

Ma igatsen teid! Väga!

2010-06-28T04:06:00.000-07:00

andke andeks et nii kaua kirjutanud pole aga..

meelemürgid ja mõnud. See on elu. Ühel mingil esmaspäeval noh kell 9 hommikul helistab mulle ozzie sõber lyndon et tavai me võtame su nüüd peale, istun autosse ja lähme veesuusatama. Oli see vast esmaspäev. Sõitin veesuuskadega esimest korda elus,bodyboardiga ka, AWESOMEE, jõin veini vägaväga heade sõpradega paadi peal cruisides ja õhtul tööle, siis jooma. Vohh.

Üldiselt ongi nüüd nii et töötan 6 päeva nädalas, teenin iseenesest mingi 600 taala nädalas et raha säästab ikka suure hurraaga. Tibens.

Aga nüüd on jälle see mue et...sponsorship raisk. Mis ma sellega teen. Esimest korda kui seda mainiti mingi kuu aega tagasi ütlesin ma ei aga nüüd ma rääkisin bosside bossiga üka päev kui ma temaga viskit jõin ja siis ühe oma manageriga ka et mida see tegelikult endas kujutab. Ja noh kui firma on üks rikkamaid terve austraalia peale, järgmise 18 kuu jooksul avavad nad 12 uut venued igal pool mööda Austraaliat, ma saaks pmts valida mis linna ja põhja või lõuna ja... et see võimalus mis mulle antud on noh. Kõik need tutvused ja see kogemus mis ma saaks sellest kui ma oleksin esimene manager uues venues, arusaadavalt alam-manager eksole. Aga Vou. Ja mis rahad seal veel liiguvad. Pmts nad armastavad mind nii väga et see see mees, see seal väga kõrgel postil kelle teha on see et kui keegi kandideerib manageriks siis selle inimese venue manager peab kõigepealt selle approvema ja siis tema, mu viskisõber. Ja see mees ütles mulle et kui sul pole mingit kogemust managemendis siis istume maha üks päev ja kirjutame su cv selliseks nagu sul oleks kogemusi managemendis. Ahahh... et pmts, istume maha ja teeme ära selle lepingu. Residendiks saaksin ka ju, sest leping on neljaks aastaks. Neli aastat. Aga ma oelksin 24 kui ma ära tuleks siit, maailma ikka nii valla valgustuse alal...
et see nädal ma istun maha bossiga ja... ma ülesin jah sellele. 50/50 on shanss kas riik ütleb jah mulle või ei et praegu elan täiesti tühjas pimeduses ja ei kujuta ette mis must kahe kuu pärast saab aga jah. Praegu paistab et neli aastat olen siin veel.

Muidu noh. Ma töötan nii 50 tundi nädas ja kui vaba päev on, mis on enamasti pühapäev siis ühel pühapäeval läksin liinaga kebabiputkasse kus ta kedagi tundis. Istusime seal ma ei tea mitu tundi, sõime nii palju tasuta kebabi kui üldse näost oli võimalik sisse ajada ja siis hakkasime seal samas kebabiputkas viina panema.
Eelmine pühapäev ja see pühapäev olin ma ühe manageri pool kes on mu bestikas pmts. Ärkasin seal kell mingi 2 päeval ja...hakkasin õlle jooma. Kahe peale oli meil temaga 2 kasti õlle, eelmine pühapäev oli pudel viskit ka veel ja lihtsalt istume terrrrve päev diivani peal, paneme jooki ja mängime tekkenit. Ülimõnus.

Muidu suurt midagi ei toimu. Varsti lähen sõpradega suusareisile. Mägedesse kus ühel neist on villa mäe otsas. Väike puhkus või nii.

Jaanipäev oli vist kõige igavam päev mu elus. Lõpetasin töö mingi kell 4 päeval, sain Liinaga kokku, hakkasime õlle jooma, jäin täis ja kell 10 õhtul olin juba kodus ja magasin. Awesome.

vot

mingi brasiilia peika on mul ka muidu.

Aga vau kuidas ma igatsen oma sõpru. Ikka vägaväga raske on vahepeal ja ülikurb.

i used to dream about the life im living now. i made it

2010-04-27T21:30:00.000-07:00

paar nädalat tagasi tegin ühe oma kauaaegse unistuse teoks. Ma käisin sydney ooperimajas ooperit vaatamas. Missest et shou ise oli eriti eriti halb siis see kui ma olin nende ooperimaja purjete sees ja vaatasin välja, shampus käes ja ilus kleit seljas siis ikka noh...kui mitu korda olen ma vaadanud ooperimaja väljastpoolt, eestis piltide pealt ja nüüd (see tundub ika veel ebareaalsena) oma silmaga ja mõelnud et fakk... see on küll üks asi mille peab ära tegema. näedsiis

aga ma siin nüüd otsustasin, nojah, jälle uus otsus, et praegu mu elu siin sydneys on nii hea et ma kõik need reisiplaanid lükkan natuke edasi. Ma käin tööl kohas kus mulle reaalselt väga väga meeldib töötada. Esimene koht siin poole aasta jooksul mida ma tegelt ka tahan hoida ja kuna sellega on nii et mida kauem ma seal töötan seda rohkem hakkan ma palka saama. Pluss see on baarikett ja ma töötan ühes, teine venue ütles et nad tahavad mind endale varastada ja kolmas ütles et nad tahavad mind vähemalt paariks päevaks igal nädalal saada. Et sellega läheb väga hästi. Lausa nii hästi et mitte ainult mina ei ole ülirahul töökohaga vaid visa versa. Nad pakkusid mulle sponsorshippi. Et kirjutaksin lepingule alla ja neljaks aastaks jääksin veel sinna töötama... managerina... nad tahtsid hakata mind manageriks treenima. Shiiit. Aga ma ütlesin ei. Ma olen 20 ja kaugeltki pole veel valmis selliseks vastutuseks pluss unistusi vaja teoks teha. Aga jah kõik kokku, käin tööl, elan omaette, ma olen siin väga hea sõprade baasi leidnud et... ma teen seda veel ikka päris mitu kuud.

Mure number üks. Mul saab viisa varsti läbi. Nojah nelja kuu pärast aga aeg läheb lihtsalt liiga kiiresti. Ma vatan oma elu praegu ja ma ei suuda uskuda et ma elan seda elu. Ikka veel. Mõni nädal tagasi käisim campimas. 6 sõpra läksid laupäeva hommikul lõunarannikule, mina läksin pühapäeval järgi kuna ma olen nüüd tööinimene ja laupäeval ei saanud eksole. ja... me rentisime karavani kohas nimega Bendalong. Ümberringi igalpool rannad. Ussssskumatud rannad. Jõudsin sinna kell 11 hommikul, tegin UDLi purgi lahti (uusim leid, pmts viinakokteil purgis valmis), läksin piffidega randa ja lihtsalt...lamasime inimtühjas, poolmetsikus rannas, päike paistis, seal olid koopad kaljude sees ja mõnus briiz jne jne ja järjekordselt, sõnad ei oska seletada kogu seda õnne. Õhtul istusin heleniga veranda peal, jõime veini ja tegime suitsu, meri kohises ja tähed olid taevas, rääkisime juttu. Relaxation. Pärast hakkasime kogu gängiga jooma ja hommikul ärkasime üles, poisid läksid surfama, meie piffidega lamasime rannal. Uskumatu mis zen reis see oli. Tagasi sõites autos oma väga heade sõpradega, tagasi kodulinna, mööda mägesid, hea muusika mängis ja liblikad tulid kõhtu. In love with the moment ja jutud.

Pärast seda trippi läksin siis jälle tööle ja ma ei tea kuhu igalepoole ma läksin. Pole ju blogi päris kuu aega kirjutanud. Aga igav pole olnud.

Aga siis tuli mu sünnipäev. Ossssssaraiiiiiiiiiiisk. Esimest korda elus oli minu sünnipäev all about me. Mitte et teha pidu et kõikidel teistel hea oleks vaid kõik mida mu hing ihaldab et mul hea oleks. Byron Bay baby. Käisin seal oma roadtripi ajal ka ja ma tean ette ära et see on väike paradiisiküla. Majad on madalad, palmid ümberringi, surfilauad ritta pandud. Sihuke koht ku pmts kui sa Byronisse astud, pannakse sulle joint suhu ja surfilaud kaenla alla et, tere tulemast sõber! Läksin sinna siis kaheks ööks Kaiga, couchsurfiga. Mees kelle juures me elasime oli nii puhtjuhuslikult valgusoperaator. Neljakümnendates hipi kes oli natuke imelik aga.. astusime ta koju sisse ja pmts astusin ajas 10 aastat edasi oma koju. Suur poolekorrusega stuudiokorter, igalpool prožektorid ja laserid ja suured arvutid kõikide programmidega et temaga oli ikka väga põnevaid vestluseid. Õhtul hägisime Kaiga Byroni alakatega ja siis läksime vanasse heasse Beach Road Hoteli jooma (kõiki baare austraalias nimetatakse hotellideks, maeitea). Tõmbasime ninad täis ja koju ära. Järgmine päev. Huh. Äratus kell 6 hommikul, palju õnne moona tammemäe, dušš ja ratastega linna. Nimelt meie couchurfi tüüp andis meile aastast 1962 kaks chopperi jalgratast. Eriti ägedad. Cruisisime nendega linna, istusime van-i ja sõitsime langevarjukeskusesse. Mitte midagi ei mõiganud. Kell oli mingi 7 hommikul, pohmakas ja väsinud. Tuli mu juurde mees Craig (ta on nüüd mu lemmik inimene maailmas) ja hakkas mulle trakse peale panema. Ta oli nii 40, kiilakas, kõhuga aga eriti muhe mees. Nonii. Istusime siis mingi kuue inimesega + instruktorid lennukisse ja hakkasime ülespoole sõitma. Kõik koguaeg küsisisd et oled sa närvis või, oled või ah ah ja instruktorid tegid koguaeg mingeid surmanalju et meid eriti närvi ajada aga ma olin mingi „misasja?! Mida ma teen siin üldse“. Jõudsime 14 000 jala kõrgusele ja uks tehti lahti. Siis hakkas natuke nagu koitma et mida ma teen siin. Ma olin kolmas hüppaja. Esimene mees istus lennuki ääre peale ja.... WOOSH, LÄINUD. Üks sekund ja teda polnud enam. What the.... teine mees. Sama lugu, lihtsalt kadus ära ukse pealt, karjus nagu selgane. Minu kord. Oushit oushit oushit. Istusin oma Craigiga lennuki ääre peale, jalad kõõluvad 4200 meetri kõrguselt alla. Craig ütleb lets do this! Ja me hüppasime. AAAAAAAAAAAAAAA. 200 km/h, 60 sekundit vabalangemist. Otse ALLA. Karjusin nagu segane naersin samal ajal, käes laiali mööda tuult. Fak kui kiire see oli. Adrenaliin põhjas ja üle ka veel. Ja langevari lahti. Siis hakkas jälle kuulma midagi. Craig küsis et kuidas oli. Ma lihtsalt hakkasin koradama talle et ma armastan teda. Liuglesime päris paar minutit seal õhus, rannikuvaade ümberringi. Ta lasi mul langevarju juhtida ja siis me keerlesime seal. Maa hakkas lähedamale jõudma ja ma olin lihtsalt „eieieieieiei tagasi üles!!“. Maandusime, kai jookseb minu juurde ja pärast ütles et ma ei olevat see hetk ikka üldse midagi aru saanud. Täiesti segane.. Viskasin seal samas muru peal kukerpalli, endal jalad alla värisevad ja hakkasin pooleldi nutma pooleldi naerma. Elu kõige paremad minutid. Ma ei kartnud kordagi sest Craig pani mind nii mugavalt tunda. Mitte mingit hirmu polnud lihtsalt... äge... Sorry mum, sorry God! ma võiks lõputult rääkida sellest ja iga kell uuesti teha.
Oeh. Autoga saime tagasi linna, võtsime oma chopperid, sõime eriti head hommikust ja hakkasime trippima. Cruisisime oma üliägedate ratastega majaka juurde, läbi randade ja mägede. Matkasime majakani, tulime tagasi alla, läksime ujuma. Hüppasime seal soojade lainete vahel. Lihtsalt mina, kai ja byron fucking bay. Cruisisime edasi, tegime rannas pikniku, kodus väike uinak ja linna meeletule meeletule peole. Palmide vahel joogid, särgid värgid, klubid, tantsud laudade peal, ülihullll. Järgmine päev oli mul vaja tagasi sydneysse sõita. Hommikul cruisisime taaskord mööda randu, rannast randa, hommikusöök ja lihtsalt... zen byron bay rannas. Horisondini välja pikad ilusad rannad. Läksime ujuma. Ebainimlikult suured lained olid, seisad põlvini vees ja sa võid ära uppuda. Issand kui mõnus see oli.... ja tagasi lennuki peale ja koju... parim puhkus üldse kunagi. 2 nädalat ka pärast seda puhkust ma lihtsalt kõndisin tänaval naeratus näol. Mitte ühtegi muret ei olnud. Pool aega seal me kaiga isegi ei rääkinud. Mõlemad lihtsalt irvitavad omaete et mille kuradiga me sellise elu oleme ära teeninud. Ja sõbrad!! Ma ei suuda ära tänada teid et te helistasite. Aitähaitähaitäh. Oi kuids ma igatsen teid.

Vahepeal jälle töö, pidu, mehed. Iluselu. Aga täna ma jõudsin tagasi Canberrast. Käisin pealinnas ka ära. Liina kohtus mingite tüüpidega siin sydneys kes on sealt pärit ja mingi rahvuspüha oli ja nad kutsusid meid sinna pidu panema. Nad üürisid hotellitoa. Penthouse. Mina ja liina saime oma toa. Läksime siis linna vaatama ja shoppama, sööma ja jooma. Kõige igavam pealinn üldse. Aga missest. Mingihetk läksime tagasi hotelli ja liinaga avasime pudeli punast veini, lõikasime juustu kuubikuteks ja läksime mullivanni. Ohh kui hea. Näomaskid ja naistejutud ja mullivann. Pärast seda kõige mõnusam uinak hiiglaslikus voodis. Ja siis tuli õhtu. Ja hakkasid joogid ringi käima. Mingi 12 meest tulid hotellituppa ja hakkasid napsutama. Ja siis läksime klubisse. Mina ja liina tantsisime tunde tunde järjest, shotid ja kokteilid ja pidu kestis hommikuni. Magama ja koju. Canberra...check! Ahjaa...ja me maksime ainult 40 taala edasi-tagasi bussipiletite eest. Elu kohtleb ika hästi.

Nonii. Väike kokkuvõte kuust ajast minu elus. Võta või jäta. Pildid tulevad ka. Siis näete ka seda, mitte ainult ei loe.
aa. mulle pakuti tööd Singapuris. Hakkaksin partneriks/üheks ülemuseks baaris mis avatakse septembris. North-eastern Europe stiilis. Partneriks... Ma saaksin osa aksiatest. Ahahh.

10 päeva pärast kolime Liinaga uude koju ka.

Nelly Furtado - Powerless

Erki Nool!

2010-03-25T00:31:00.000-07:00

Tsut tsut on asjad nüüd muutunud.

Ma tulin telgist ära. Ma korjasin oma viimase kastitäie virsikuid ja tulin tulema. Minu poolteistkuud telgiaega meestega sai läbi ja tagasi pärismaailma. Kui ma tagasi sydneysse jõudsin oli mul sihuke tunne et... ma olen kodus. Ja see 1,5 kuud maaelu tundus täiesti ebareaalsena. Ma olin tagasi. Liina oli bussipeatuses mul vastas ja viis mind mu ude koju kus ma esimest korda kuue kuu jooksul MAKSAN ÜÜRI. Ja oleks nagu siis esimene kodu ka väärt seda üüri. EI. Ma elan koos 9 tšurkaga kesklinnas korteris kus me jagame siis 11 inimese peale ühte wc/vannituba. Magamine on siis nii et üks suur ruum on KARDINATEG jagatud sektoriteks ja mina ja liina jagame kõige väiksemat „ala“ kahepeale. Seal on sitane, ülerahvastatud, sitikad ja need mehed ka no... tahaks kiviga neid visata. Ma otsin põhjuseid et hommikul sealt ära saada ja põhjuseid et mitte sinna öösel magama minna. See on räme ja kui mul on pisavalt raha siis ma otsin omale korraliku korteri sest kõik mu plaanid on muutunud. Aga algusest....

jõudsin tagasi sydneysse, kellelegi ei öelnud et ma tulen ehk ma tegin ükshaaval kõikidele sõpradele üllatuse ja läksin nende uste taha. Haha:D khuul oli näha kuidas kõigil oli et „mida kuraaaaat“ ja siis pärast mõnda aega järgnes eriti idüliline „...mul on hea meel et sa tagasi oled Moona“

sai pisut võetud esimene päev ja teine jne jne ja mingiaeg läksin ma oma ühe aussie sõbraga hobustevõiduajamistele. Mineeee kui äge see veel oli. Siin ei käi see nii et lähed mingi hipodroomi ja passid. ei. Siin naised kulutavad tuhandeid dollareid et kõige parem välja näha. Kõigil on sihukesed vanakooli eriti eriti uhked kleidid seljas. Kõigil on kas kübarad või mingid kaunistused peas, teevad soenguid mitu tundi enne kohale tulemist, kannavad kindaid ja kontsi ja kogukrembel ja sis seal olen mina... just maalt tulnud kus ainult meestega hänginud, naiste seltskonnas lihtsalt...mul ei olnud mitte midgai öelda. Võtsin osa mingilt moekonkursilt (lollakas), noh ei võitnud aga tasuta shampust sai :) ehk seal. Sa ei lähe kohale ainult selleks et võiduajamist vaadata. Ei, kogu see atmosfäär seal. Inimesed jõid meeletult,. Kõik eriti uhkelt riides , hull möll käis ja siis muidugi... sa hakkad hobusteke panustama. Väga hull süsteem on selle panustamisega. Ma võitsin ka vehepeal, ensmus ajast kaotasin aga kärakas käis ringi ja meeletult äge oli. Kahe nädala pärast uuesti. Siis ma äkki näen natuke rohkem vaeva õhtu enne horseracei kui too kord kus ma lihtsalt jõin ennnast pujru ja panin päikseprillid ette ja suvalise kleidi selga.

Ehk kõik oli jälle äge. Linnaelu ja peod-asjad.

aga siiski ei ole kõik sama kui siis kui ma ära läksin ja see on väga väga halb. KÕIK töötavad 7 päeva nädalas, hängivad mingite teiste inimestega ja ei tee midagi sama mis enne. Pooled inimesed on üldse ära kadunud ja kurat... inimesed...kuulake oma emasid neil isegi on õigus enamus ajast. Ehk minu oma ütles et ma pean leppima sellega et inimesed muutuvad ja liiguvad edasi ja see et mina tahan et asjad oleks ühtemoodi siis enamasti nad on just seda teistpidi. Ja eile tegime väikest eeseanalüüsi liinaga ja ma avastasin kaks asja. Esiteks. Ma ei tea mis minuga juhtunud on aga kuna ma olen juba ära harjunud sellega et ma koguaeg ütlen kellelegi headaega (keegi kunagi ütles et hüvastijätu kõige raskem osa on see et sa pead seda iga päev uuesti tegema) ja ma konstantselt igatsen kedagi siis hetkel... ma ei tunne mitte midagi. Ma olen aru saanud et mida rohkem ja kiiremini ma inimesi enda ligi lasen seda rohkem ma haiget saan ja nüüd ongi see et... am ei tunne mitte midgai aga eile kui ma sain uue töö. Oli ainult mina ja maailma. Mina üksi töötan ja elan ja teen ja ma olin õnnelik...üksi. Mis siis saab kui ma tagasi eestisse lähen ja oma sõpru näen siis ma ei tunne nendega ka midgai. Ma olengi nüüd lihtsalt... mina ja maailm. Üksi. Kohutav. Juurvili.
Ja teine asi.. ma olen täiskasvanud inimene. Mõte algas selest et mul on kõik tarkusehambad olemas. Ma saan kohevarsti KAKSKÜMMEND. Elan omaette, käin tööl ja koguvärk et ma teen eneseanalüüsi ja.. ongi nii. Ma olen päris inimene. Töö ja korteriga. Tegelen oma karjääriga ja nüüd ongi lõpusirge peal. Ma olen täiskasvanud... eile käisin kai ja helenega pmts töölõunal siin suurte büroomajade vahel ja kogu krembel..
väike update et sain töö Baverian Bier Cafes. Neil on siin kett ja ma töötan südalinnas.baaris ja ma olen üdini õnnelik selle koha üle. Ma pole kunagi nii excited mingi töökoha pärast olnud. Ja nad on väga rahul minuga. Töötan nii baaris kui põrandal ja siin on nii et ma hakkan järjest tegema igast treeninguid ja asju ja mida rohkem pabereid ma täidan ja treningutel käin seda rohkem ma teenima hakkan. Et nagu... peab üles töötama ennast ehk paistab et ma päris nüüdkohe ikka sydneyst ära ei lähe. Et ma nüüd siin elan, sünnipäeval lähen byronisse kaiga, hüppame lennukist alla ja palju õnne mulle, vanamoor, ja tagasi suurlinna. Tagasi tööle ja töölõunatele ja iseseisvasse ellu ja siis ma siin hakkan elama nagu päris inimene ja järjest rohkem teenima ja SIIS alles vaatab edasi mis kuu-kahe pärast saama hakkab.

Et asjad on muutunud. Kohati paremaks aga samas...mh...

aga kahetsusi on siiski null. Lihtsalt..see ebainimlik idüll milles ma siin sydneys enne elasin on vähe reaalsemaks muutunud. Ja see et ma kesklinnas elasin avas ka silmad et ma siiski olen SUURlinnas. Bondi beach kus ma enne elasin oli lihtsalt mingi rand, üks mull aga peidetud uste vahel on ikka palju peidus või kuidasiganes see metafoor käiski.
Over and out.

You are nothing original. You are the combined effort of everyone you've ever met!

2010-03-06T00:34:00.000-08:00

päris keeruline isiksus..

kes oleks võinud arvata et mul pole mitte mingit pobleemi elada KUU AEGA telgis, nelja mehega (2 ja 2 telgis noh)(pilt 3)
lihtsalt. telefoni pole, voodit, netti, vannituba, fööni, kõiki imeasju, oma tuba, oma luba. too easy. hah:D

vahepeal sõitsin reaalselt rattaga tööle kell 6 hommikul (pilt 1) ja siis 7 tundi redeli peal. mul on parmupäevitus aga vau. isegi kui ma sõidan rattaga nii vara hommikul (ja ma EI sõida rattaga), uni silmis ja kõht tühi töö poole aga ikkagi ma vaatan selja taha ja näen päikesetõusu istanduse kohal ja naeratus tuleb näole ja ma suudan elu nautida. või öösel mõtlen et läheks puuderdama, teen telgiukse lahti ja mu ees on täiskuu mis peegeldab jõe peale, tähed taevas ja ilm soe. isegi siis kui ma saan steigi praadimisega hästi hakkama ma leian et elu on virsik. (ma pole kunagi nii palju liha ja ainult liha söönud kui siin meestega). ühesõnaga. mu silmad on avatud ja ma olen aru saanud LÕPUKS et kõik on mõtlemises kinni. KÕIK lihtsalt. ja kõik läheb hästi.

ma nüüd kohekohevarsti kui mul on 15 000 krooni pangaarvel (tegelt proovin 20 000 täis saada) siis ma lähen tagasi sydneysse, kuuks, teine pere ootab mind seal ja siis, ma olen juba päris palju inimesi kokku ajand selleks ja tundub et see plaan isegi läheb tööle et minu kahekümnes sünnipäev, fak ma olen vana. kõik sõbrad ja tüübid lähme Byron Baysse, üliüliäge linn kus me käisime ka roadtripi ajal, ja nonii, ma olen 20, endiselt noor ja ma teen faking LANGEVARJUHÜPPE lõpuks ometi ära. ma tahtsin teha seda ka varem aga nüüd see toimub. sealt saab hüpata maailma kõige kõrgemalt ja ma lähen üksi kasvõi kui vaja aga selle ma ära teen! aayeeeee

eile öösel tegin vanajumal jällegi selgeks et me oleme troopikas. päeval ilm kõik ilus, läksime telkidesse ära ja siis hakas torm. välk oli nii tugev ja nii ere et kui seda näed siis peale seda 10 sekundit sa oled lihtsalt pime. müristas nii et hüppad püsti ja mõtled et nonii, nüüd läksi taevas pooleks. seda ei saa kirjendada kui ÜLIhull see oli. välk lõi otse meie telkide ette jõkke ja see mürin mis sealt tuli tegi kõrvad lukku ning muidugi... mu telk lasi läbi. mulle sadas vihma otse NÄKKU... telgis... hommikul tulin telgist välja ja vaatasin seda oma kodu"maja". üks vai väljas, kate minema lennand, kaheinimese telgist sai pooleinimese telk. parim öö mu elus...ei! aga kurrrradi äge kogemus samas :D

muidu mis ma ikka. vana hea üleelmise postituse repeat käib edasi. vahepeal käisime enda vanas heas sukiinifarmis peol (pilt 2) ja mis seal ikka.

mure on samas ikka see et ma olen täiesti segaduses. iga päevaga läheb järjest raskemaks see siin olemine. FAK kuidas igatsen noh. aga vahepeal ma mõtlen et kui ma siinpool maakera juba olen siis oleks mõistlik edasi uurida mis siin on. et eestist indoneesiasse sõita on ilmselgelt kallim kui siit otse panna. ei tea ei tea. aidake mind! mida ma teen?

24 veebruar. Palju õnne!

2010-02-26T22:56:00.000-08:00

Life's a peach!

2010-02-22T00:39:00.000-08:00

6.30 äratus
energiajook
7 tundi korjata virsikuid
linna, süüa meestega 3 kilo liha
telki
19.30 magama
repeat

ja nii kaks-kolm korda nädalas tõmmata ninad ÜLItäis täiesti uskumatutel pidudel-simmanitel-reividel

päris naljaks on tegelt. elada koos AINULT meestega. minu hetkeline pere koosneb neljast mehest, nagu murupildiul näha. aga enne seda elasin kümne mehega ja kõik puuvilja-korjajad siin on mehed ja vau... ma ei julge varsti enam tagais linna minnagi. haisen seal ja ropendan ja jumal teab kui kombetult käitun. sõber ütles siin nalja pärast et ta ei saa mind enam "sellise" pilguga vaadatagi, olen siin metsas tüübiks ära läinud. sessuhtes et... iga õhtu süüa liha ja ainult liha ja õlle peale ja suits ette ja kes see neid jalgu ikka regulaarselt razeerida viitsib. samas üks päev käisin ikka meestega motokrossi vaatamas (äge!!) ja õlle joomas aga siis ikka mõtlesin et... täiesti savi. mul on sin selle poole aastaga ainult-enda-peale-saab-loota-eluga isksus palju kindlamaks läinud ja elagu ma telgis ja meestega. moona olen ikka. jalad maa peal ja tibens!
aga on ikka mul laste-lastele midagi rääkida. ma olen varsti juba kuu aega telgis elanud! vohh!
natuke ikka vahepeal arenesime. ostsime auto. ma sõidan ka. automaat ja rool valel pool aga mis seal ikka. külavahel võib.

üks pluss veel. kuna siin on pmts 3/4 puuviljakorjajatest prantslased siis ma räägin iga päev prantsuse keeles ja ohhooo. keel on ikka suus ja palju parem kui varem.

aga mh mis plussid. life's a peach ja läheb nii aina edasi!

ainuke kurb asi on see et siin hakab suvi läbi saama... öösel ja hommikul on nii külm et magan magamiskoti JA tekiga ja hommikul lähed tööle kahe kampsuniga aga noh, kui pöike välja tuleb siis on kohe BOOM ülipalav aga ikkagi... sydney sõbrad mul ei tee enam midagi et suvi läbi, nüüd passivad kodus. mh.

hetke vaid mõni mälestus kestab, kuid on neid mida minna ei lasta, küllap siis me vajame neid sest nad tulevad taas, kas sa ootad või ei.

"No worries, mate"

2010-02-13T23:32:00.000-08:00

austraallaste moto on see vist.

aga. eile õhtul läksin ma...METSAREIVILE.
VAU. hakkas pihta linnas rannas, kõik backbackersid said kokku ja hakkasid lammutama. kõik tegid üksteisele mingid metslaste näomaalingud. siis istusid kõik migni seitsmekesi umbes kümnesse autosse, sõitsime kusagile rannaäärde, lammutasime seal, seal oli migni 50 prantslaste umbes. siis...
uuesti autodesse ja metsa. tulime autodest välja ja..vau. lihtsalt keset metsa, eikusagil, jõe ääres on püsti tohhuijaa prožektoreid ja lasereid mis paistsid kaugele metsa. strobo ja värgid. ehk siis saate aru mida kogu see vaade mulle veel pakkus. rääkimata kõigist nendest sajast ja rohkem backbackersist kes kõik eriti happes ja täiesti täis olid. dj oli kusagil puu alla ja lasi elektrot ja träna. see oli nii kõvasti. kõik lasid seal ringi poolalasti ja valgete maskidega. ja see lihtsalt kiskus sind endasse
kogu see mass kes seal lava ees reivis nii et tolmu alt lendas. läksime kõik sinna sisse ja hakkasid kütma. lihtsalt omaarust mingi 10 minutit aga tegelt tunde lihtsalt reivid higisena seal massis. strobo käib üle pea ja metsa.
ma ei oska sõnadesse panna kogu seda elmust. tunned ennast lihtsalt nii vabana. tantsid, siis magad puu all, siis leiad mingi gooni paki, lased seda, puhkad ja edasi.. tee mis tahad.. sa oled METSAS.
ma ei tea kuidas aga mingi hetk hakkas päike koitma ja me neli kes me sinna läksime olime kõik olemas ja hakkasime koju kõndima. teadsime ainult suunda ja hakkasime minema. kuskil poolteisttundi kõndisime mingi metsatee peal, täiesti eksinud aga ika veel täiesti pilves kogu sellest elamusest. vahepeal vaatasime metsa ja...ohhoo... terve känguruude KARI.
mingi hetk sõitis mingi van mööda. mees kes hakkas tööle minema. võttsi meid peale ja viis koju, ehk kui ta poleks tulnud oleksime me kõndinud kokku kuskil 4 tundi.
jõudsime telkideni ja lihtsalt.. blackout.

best...night...ever

2010-02-10T22:12:00.001-08:00

ma ruttu kirjutan et töötan nüüd farmis. töö väga raske pole sest see on täiesti sinu enda asi kui kiiresti sa töötad ja palju pause võtad ehk täna näiteks teenisin 120 dollarit. ha
aga et ma ei ole nüüd internetis aktiivne umbes nädal. kolime karuperse džunglisse telkidesse nädalaks et siis auto osta ja tsivilisatsiooni kolida. vot.
i'll catchya when i catchya!

What a week..

2010-02-09T16:58:00.000-08:00

nonii. et siin Cobramis me üritasime kõik nädal aega jutti saada ühte konkreetsesse farmi tööle eksole. virsikuid korjama. litne töö, hea palk, suurepärased inimesed ja nädal aega üritasime, iga hommik kell kuus üles ja no ei olelihtsalt tööd. saime siis kõne ühelt Arno sõbralt et eu, ma sain teile sukiinifarmis tööd. eriti kõva. see oli kolmapäeval. läksime sinna siis kohe.(järgmine päev kuulsime et kohe kui me ära läksime võeti 60 inimest sinna farmi tööle kuhu me tegelt tahtsime minna) kolisime majja sisse kus elavad üks osa töötajatest ja vaatan... järjest hakkab põllult koju tulema mehi, minu majakaaslasi. tuli ja tuli, kõik tutvustasid ennast ja kokku oli neid KÜMME. igast maailam otsast. mina ja kümme meest kes pole 3-5 kuud saanud ega naist näinudki. ja seal olin mina oma minis. haha. naljakas.
eniveis. töö hakkas pihta. mehed läksid kõik põllule hommikul. erti raske töö oli neil seal. mina läksin kuuri sukiinisid pakkima. väga väga magusa tööpeal. õues on 40 kraadi aga mul on puhur näos ja muss mängib ja sukiinid jooksevad.
läks mööda viis väga ilusat päeva. sain tüüpidega järjest rohkem sõpradeks. eriti kahe britiga kellega ma iga õhtu kolme või kahekesi istusin verandal, tegin suitsu ja rääkisin juttu mingi poole ööni. eriti tore.
eesti poistel oli põllul väga raske ja siis nad said kõne ühest suvalisest virsikufarmist et ou, meil on töötajaid vaja. nad otsustasid minna. mina otsustasin raudpolt sinna jääda. kõik oli väga ilus. poisid siis läksid farmeri juurde ütlema üks õhtu et nad lähevad ära ja nad polnd tagasigi jõudnud kui ma sain kõne et.. sa oled vallandatud et helistasime et sa saaks kohe poistega ära minna. seletasin et ma ei taha ja nad olid et.. aa... aga...me võtsime juba otsuse vastu. ehk pmts nad vallandasid mind sellepärast et minu 20 tundi õppeaega kus nad maksavad poole rahast ainult oli peaaegu läbi ja neil oli siis lihtsam kogu gäng kohe lahti lasta et siis uued inimesed pmts tasuta tööjõuna vastu võtta. AAAAAAAAAAH.
MIND VALLANDATI ISEGI FARMIST.
jumal hoia. see oli põhipõhjus miks ma ära tulin sealt sydneyst sest see konstantne asi et ma saan uue töö "tere ma olen see uus tüdruk" saan sõbraks töötajatega ja BOOM. vallandatud. sama asi uuesti ja uuesti ja uuesti. fak. neid inimesi on no niii kiradi palju juba keda ma olen kohaud siin oma seiklustega ja ühel või teisel põhjusel on mu käest ära võetud lihtsalt. farmis ka, no need kaks briti tüüpi on inimesed keda ma tahaks elu lõpuni hoida ja meil just hakkas see vahesein maha langema et me oleks pmts bestikad.
mul on nii kõrini... konstantselt ma kaotan inimesi ja see südamevalu läheb kka suuremaks et ma kohtan niiinii palju inimesi ja... nii kaua oli tore kui neid oli. see et telefon katki läks ja sim-kaart kadus tähendab ka seda et kõik numbrid mis ma siin viie kuuga kogusin üle maailma inimestest on läinud... igaveseks.
koguaeg igatsen kedagi. koguaeg..
mida aega edasi seda raskem. aga samas... ma ikka leidsin et ma ei ole valmis tagasi tulema. et mina pmts ei ole veel valmis. tuli praegu meelde üks tark lause mis üks tark 23 aastane sydney sõber mul ütles kes on samamoodi terve elu vallaline olnud meelega. et miks? sest ta tunneb et ta ei ole isiksusena veel valmis. et anda tükk endast kellelegi ja teise inimese tükk endasse võtta kui "kook" täiesti valmis ei ole. et asi pole ainult suhetes vaid üldse..
ja ma olen siin maha istunud ja rääkinud juttu täiesti drop-dead huvitavate inimestega ja mõtlen küll et paradiis aga... am ei ole veel MITTE midagi näinud ja ma tahan näha ja kogeda enne kui ma paikseks jään ja tulevikuga tegelema hakkan sest ma olen endiselt ja vel rohkem kindel et valgustehnika on minu ala. aja küsimus ainult ja sydney festivalid juba ootavad mind.
sain täna tööd uues farmis. poistega koos korjan virsikuid. hakkab jälle otsast pihta. teen seda, saan raha ja lähen endasi. rahutu.

"hello my friend we meet again, it's been awhile where should we begin? cause when you are with me i'm free, i'm careless, i belive."
asi mida öelda päris rohkem kui paarile inimesele. ka teile. tsau eesti!
fak. nostalgia.

Im hooked on a feeling

2010-01-27T23:31:00.000-08:00

Kohustuslik austraalia osa tehtud- läksin puuvilju korjama!

või noh, veel ei korja, pole tööd saanud. siin käib nii et tulime Cobramisse kolme eesti tüübiga.(täiesti inimtühi, ühe mcdonaldsiga maakoht. ainukesed normaalsed inimesed siin on backpackersid kes kolm kuud aastas siin on. maakad tahavad mind ära vägistada. IGAAAAV). see ongi väike küla millal ümberringi on igast puuviljafarmid ja siis iga hommik lähed siin kabinetti mis jagab töölisi farmidesse, kui sa esimesena kohal pole siis pole sul lootustki tööd saada. et esimene hommik läksime mingi 45 minti enne avamist kohale aga enne meid olid seal 4 inimest kes kohe töö said. fak. järgmine päev läksime kell 6.10 kohale (lahti tehakse kell 8) aga see päev tööd ei olnud et nüüd me käime seal hommikuti kuni töö saame. parem oleks et kohe saab sest see nälg ja vaesus käib ikka närvidele ja issand kui igav see küla siin on. päev läbi vaatad telekat, jood või magad. aga küll saab, külllll saaaab... alguses mõtlesin et juhhei et ma võtsin ennast kokku ja suutsin päevapealt ära

rebida ennast Sydneyst ja tundmatusse kohta edasi tulla aga...

sihuke mure on et teine päev kui ma siia maale ära tulin hakkasin ma oma Bondi peret igatsema. saatkonda (Helen, Kai, Hardi, Liis, Thomas, Kristjan, Nelli, Liina), naabripoisse, Isaacut ja Lyndonit, "The Boys", Michael jne jne. Pool aega siin ma igatsen kõiki eesti sõpru ja nüüd veel sihuke asi ka otsa. sessuhtes et... ma tulen mingi hetk ju igaveseks siit austraaliast ära. pool südant jääb Bondile. kohtav. kuidas on võimalik et mida aega edasi seda lähedamaks saavad sõbrad siin ja seda rohkem tuleb juurde inimesi keda tahaks elu lõpuni oma kõrval näha... aga ei näe. praegu ongi et ma tahan tööd saada ja kiirest raha et ruttu ruttu tagasi bondile minna. teine pere... süda, süda..
aprillis lähme saatkonnaga roadtripile, ostame kaks autot. saatkonda näeb raudpolt veel eestis aga faknoh see austraalia siis noniinahhui kaugel on..
saan siin külas ikka aru KUI hea elu peal ma seal bondil olin.
põhimõtteliselt, lugege Helen Hendriksoni blogi. copy paste siia. oeh.

aga täna kõndisin jõe ääres(pildil) ja vaatan.. ohhoooo KOAALAAAA seal eukalüpti otsas. nunnu. siis ikka mõtlesin et ma olen jobu. üks põhjus miks ma siia tulin oli ju täielik meelerahu ja chillax. mida ma muretsen. nautigu eksole. eksole?
AAAAAH. eniveis. kuulake austraalia bändi Temper Trap!

things are looking up

2010-01-19T17:39:00.000-08:00

ma olen vahepeal arenenud.
1) üks tüüp kes mulle septembris tuli baari ja niisama rääkis juttu ja pakkus valgustajatööd. noh. ma helistasin talle ükspäev et jou mul tuli meelde et sul peaks mulle tööd olema. ta ütles et ei ole aga lähme kohvi jooma mingipäev. öö...ei? no ma ütlesin muidugi jajaa. järgmine päev ta helistas et jou. tahad tulla muga tasuta Al Greeni vaatama (bluesi KUNINGAS). läksin. sain taga kokku. mitte ei mäletanud mihuke ta välja nägi aga ta pani mulle käepaela ümber ja ütles et tvai lähme Hiltoni hotelli bädiga kohtuma. ja seal ma olin oma plätadega, Leo Sayersi ja austraalia eks presidendi seltskonnas surusin kõigi nende ülilahedate afroameerika jazzitüüpide kätt. küsisin et kas ma saaksin ehk valgustajaga ka kohtuda. ta ütles et noh ta on juba saalis aga pärast konsat ikka jah. okei tuli aeg minna saali ja põhi korraldaja tüüp näitab et : siin on teie kohad ja valgustaja, see on moona. ahahh. ma istusin kohe keset saali helimeeste ja valgustajate boksis valgustaja kõrval ja ta oli mingi et noh, mida sa teada tahad. et mitte et kontsert ise ei oleks olnud juba MEELETULT hea. inimesed tantsisid oma kohtadel ja "glory hallelujah" igalpool. vau see oli lahe. ehk peale selle rääkis valgustaja mulle terve kontserdi aja kuidas pulti kasutada et vaata vaata kui ma nüüd seda nuppu liigutan vaata mis juhtub. et õpetas kuidas eelprogrammeerimisega valgust panna ja ma sain KÕIKE küsida. aaaaah see oli nii lahe. pärast kontserdit oli et tavai lähme backstage'i. lõin high-5 kõigiga et äge kontsert ja siis et tavai moona lähme aftekale. Hiltoni 40ndale korrusele hotellituppa siis kogu kambaga. räpp peale ja kärakas ringi käima. õhtu tipuks sain ma sõbrapildi Leo Sayersiga. hahaaaa!!!! ja valgustajatüüp saadab mulle meilile örogrammi mis on sama mis puldil. et saab harjutama hakata!

2) kuna te vist teate et ma tahan automehaanikat õppida siis üks mu sõber siin üks hommik helistab et ole valmis viie minutiga. tuli mulle järgi ja viis mind ühte garaazi kus ta paneb ise mootorit kokku autole et ta seletas mulle kus kõik käib, mis mida käima lükkab mida mingi jubin teeb. see oli futsking huvitav! äge. et sain ka seda õppida. pärast tutvustas ta mind veel orgaanilisele toidule.

3) MA PANEN LAUPÄEVAL ÜHEL KONTSERDIL VALGUST
tutvusin kahe eestlase korteriomanikuga kellel on bänd ja kes pärast kui ma ütlesin et ma tahan valgustajaks saada ütles et mul on sulle 1,2,3,4 tööotsa. haha:D mitte ainult et ta eriti eriti äge on ja tal on 100% sama muusikamaitse kui mul siis ta laseb mul valgust panna. hahaaaaa. ja raha ka veel maksta selle eest. WADAP.

aa ja ükspäev läksin sõprade kodulinna kus me läksime kaljudelt alla hüppama vette. k o l m s e k u n d i t vabalangemist sooja vette. oli see vast päev...

ja üleeile käisin Michaeliga Home and Away rannas. võib öelda et päris veider oli seda randa näha. see on pildi peal ka. filmimine toimub seal kaugemas otsas. vaadake nüüd seda sarja ja mõelge et ma olin seal "summer bays" :D

I LOVE LOVE

2010-01-17T23:31:00.000-08:00

ROADTRIP

niisiis. hakkasime minema viiekesi väikse subaruga. esimene koht oli Hunter Valley. reis algas juba päris hästi, mingi kolme tunni viivitusega ja helen ja liis istusid autosse väga suure pohmakaga aga...hunter valleysse me läksime. meeletult suured maastikualad viinamarjaistandustega ja mäed ja...ilus. muidugi otsustasime teha siis kohale tiiru peale ja "maitsa" veine. käisime ühes kohas ja teises kohas ja proovisime kõiki veine ja kolmandaks kohaks oli juba päris hea vint sees. õhtul läksime ja panime siis laagri üles ühte külla nimga Broke kus ma tegin endale päris hea nime. naljakas. aga siis jah.

läksime edasi. tee peal ühinesid meiega lyndon ja liina, oma kahekohalise autoga ja me läksime ööbisime ühes rannas. aaah see oli lihtsalt VAU. üliülisuur rand. ebaseaduslikult muidugi panime sinna laagri püsti. eriti ilus eriti avar. kui öö kätte jõudis panime piruka ja käraka ringi käima. igalepoole küünlad ja tsillisime seal linnutee all. öösel piffidega meres ujumas ja...vau. mõtlesin et enam paremaks minna ei saa. nii ilus ja nii tore.

järgnev päev läksime me rahvusparki ehk siis mingi tund aega matkasime mööda kaljusid ja asju (vanemad te oleksite kindlasti õnnelikud seal olnud) olime üks hetk 1500 meetri kõrgusel ja siis lasime alla ja nägime puid mis date back 6000 000 aastat ja koskesid ja horisondini välja ulatuvaid uduseid mägesid ja see oli ikka vast üks matk. õhtul läksime telklaagrisse kus rahulikult paneme telke üles ja siis tuleb torm ja vihma nii palju nagu keegi lihtsalt hoiaks voolikut su pea kohal. aga hakkama me saime!

ma no mitte ei mäleta mis päeval mis toimus

aga Byron Baysse me jõudsime. ohsapaganapihta kui ilus koht. me läksime majaka juurde ehk siis austraalia kõige idapoolsemasse tippu ja oled seal mäe otsas ja vaatad. otse ees on sul metsiku loodusega kaetud mägi ja kahele poole seda lähevad lõputult pikkad rannad. nägime känguru ja raid ja merekilpkonna ja... byronis olime kaks päeva. ööbisime tasulises kohas aga asi oli seda väärt. seal oli bassein ja jutud ja vägaväga tore. õhtul käisime linnas baaris joomas ja väga vohh kõik!

viimane päev me sõitsime autoga mingi 8 tundi ja jõudsime oma järgmisesse ööbimiskohta. see oli kõige ilusam mõeldav lõpp roadtripile. leidsime ranna kuhu võib autoga otse sõita ja paari taala eest ööbida. meie väike subaru...oeh... enne ookeani oli mingi kilomeetri jagu puhtaid liivadüüne. sahara. eriti ilus, ilmselge austraalia ja mõtlesime et meie subaru on little engine that could. mitte eriti. jäime sügavasse liiva kinni ja kaks alakat poissi pidid meie auto oma isa käest laenatud suure masinaga välja aitama ja siis avastasime et auto ei tööta enam. käigukasti jubla on puruks. aga. hakkama me saime ja randa jõudime vahetult pärast päikeseloojangut. leidsime väga privaatse koha kaljude vahel, panime teki maha ja koht oli meie ainult meie. lamasime viiekesi suure teki peal, jõime õlle ja veini ja sõime kana ja vaatasime linnuteed mis oli nii hästi näha ja langevaid tähti oli meeletult. ja sel hetkel seal oma sõpradega paradiisirannas lamades ma soovisin langeva tähega et ma oleksin nii õnnelik, kui sel hetkel, elu lõpuni. hommikul vaatasime päikesetõusu ja ohhoo...delfiinid.

ja tagasi petoondzunglisse...

raske on seletada kui meeletult äge see kõik tegelikult oli. praegu lihtalt kirjutasin mis me tegime ja mida nägime aga tegelikult see tripp avas mul ikka täielikult silmad et ma pole mitttttttte midagi veel näinud mida emake loodus pakub ja nüüd ma üritan nii kiiresti kui võimalik siin sydneyst ära minna. ASAP.

reisi ajal nägin vihmametsa ja kõrbe ja safarit ja känguru ja raid ja merekilpkonna ja delfiine ja randu ohh kui palju ja metsikut loodust oh kui palju ja nalja kui palju ja rõõmu kui palju.

ja issand jumal kui PALAV.

nii lõppes üks parim nädal mu elus. sorri et pildid nii vildakad aga blogspot on jobu.

tripi ametlikuks muusikaks oli austraalia vägaväga vohh bänd Temper Trap ja lugu Love Lost.

i'm keen if you're keen if you know what i mean

2009-12-29T19:42:00.000-08:00

niisiiis
minu elu
käin tööl 3-4 korda nädalas seal kohvikus kus mul läks kuu aega aega et töö saada. see on päris naljakas jutt kuidas ma sinna tööle sain üldse. küsige kui mind näete, siis räägin. muidu päevad läbi lihtsalt tsillin. käin laguunis ujumas vms.
iga päev kui üles ärkan on väga raske küsimus et kas ma lähen täna ujuma või mitte. ja sellega mu mured piirduvad.

no mure üks on et mind visati kodust välja. see oli töielik arusaamatus. halb korterikaaslane valetas heale igast asju kokku sest tahtis must lahti saada ja siis hea korterikaaslane karjus mu peale ja viskas välja ja ma mõtlesin et persse sellega ma lihtsalt lähen´ei viitsi ennast koguaeg välja vabandada ja päev kui ma välja kolisin kolisid halva korterikaaslase sõbrad sisse. fain. et nüüd elan eestlaste naabrite juures kes on 4 tüüpi, üks toredam kui teine ja siin olen ma nädala lõpuni ja siis masterplan on see et siis kolin nädalaks hostelisse, käin tööl edasi ja siis 2 nädala pärast lähen melbourni sest 2 eesti tüüpi kes korjavad praegu puuvilju (mõtlesin ka sinna minna aga vabu kohti pole) lähevad 2 nädala pärast melbourni ja neil on oma auto et ma siis lähen ka. ja sealt edasi. noh. uus-meremaa ootab mind. ja märtsis tahavad teised eestlased ka trippima hakata et noh. näha on veel palju. aga raudselt pean ma mingi hetk sydneysse tagasi tulema sest need mu sõbrad siin noh. ma ei saa lihtsalt päeva pealt ära minna ja siis neid mitte kunagi enam näha. süda. süda.

ühe oma houmi toon ma aga eestisse ka mingi aeg. ta on meie kõigi eestlase bestikas austraalia tüüp kes pole AUSist kunagi väljas käinud ja siis me otsustasime talle euroopat tutvustada.

aga. jõulud ja aastavahetus. jõuludel olin migi kümne või rohkem eestlasega ja sõime hästi palju ja känguru ka ja jõime ja siis läksime randa edasi jooma ja siis täiesti normaalne on jõululaupäeval poolalasti veepritsutite alt läbi joosta Kristjaniga (üks uus eesti tüüp).

aastavahetusel mõtlesime et kuna sydneys oli selle aasta kõige kallim ilutulestik. teine koht oli new york siis hell yeah me tahame seda näha. panime ilusti riidesse ja hakkasime meeletult jooma ja läksime linna. kuna inimesi oli ainult ooperimaja juures 1,5 miljonit (terve eesti ühes sadamas) siis sinna me ei saanud ja pressisime ennast silla juurde. inimesi NII palju, klaustrofoobia ja nägime ainult 1/3 ilutulestikut. psssss.... aga muidu oli tore. järgmine päev, esimene jaanuar muidugi kell 9 hommikul tööle ja...vau mis päev SEE veel oli. üldse töötasin iga päev jõuludel ja aastavahetusel. mis seal ikka. tore töökoht on.

muidu. noh. üleeile jõudsin tagasi nädalaselt ROADTRIPILT. täitsa LÕPP mis tripp see veel oli. kirjutan selest siis ka. aga kuna mul kaamerat ei ole siis ma pean ootama kuni ma teiste käest pildid kätte saan.

t2na k2isin 39 kraadiga laguunis ujumas. vou.

2009-12-21T20:58:00.000-08:00

no ma ei suuda pidada aktiivselt blogi. koguaeg teen midagi. praegu n2iteks l2hen n2itan Liinale sydneyd et pole aega kirjutada. kyll kohevarsti kirjutan masterplaanist et jaanuaris l2hen s6pradega roadtripile ja t66 ja k6ik jutud. kyll tuleb, s6brad aga enne seda...kus mu postkaardid on ah? mina teile kyll saadan. eksole.
aga kylme, m2rge ja igavaid j6ule teile. ha

Valgeid jõule!

2009-12-14T06:48:00.001-08:00

A night on Earth.

2009-12-05T06:21:00.000-08:00

no see viimane nädal, töötu nädal on olnud jälle...uskumatu. lühidalt öeldes et noh. mul on viimsed 5 päeva olnud kaks dollarit taskus, sest mind vallandati, peale nädalat aega. jumal hoia. viies koht kolme kuu jooksul kes on mulle selja pööranud. võtsin väikse pitsi baari taga ja jäin vahle ja siis vallandati. täiesti ükskõik iseenesest sest mulle ei meeldinud see koht niikuinii ja otsustasin et ma ei viitsi enam baaris töötada et mul on homme proovipäev...wait for it... AUTOPESULASSE. ha:D kui lahe see oleks kui õues on 39 kraadi ja minu töö on veega mängida, pluss ma pakun ennast pitsakokaks. mõtlesin et fuckit, prooviks uusi asju eksole.

aga rääkides uskumatust. niisiis üks päev olin siin eestlaste juures, jõin gooni ja viina (goon on siis pakivein mida müüakse 4 liitri kaupa ja mis on kohhhutav aga odav) ja siis öösel, kell kaks öösel, kolmandal detsembril ma käisin skinny-dippimas. see oli jälle hetk mis lhtsalt jalad alt võttis, otseses mõttes sest lained on ikka hullud. olla täis nagu tinavile ja hullata lainetes, eriti eriti soojas vees...vau. jälle oli sihuke hetk et "paradise is not a place you go, its how you feel for a moment in your life". olemas.

järgmine päev, otsustasin eestlastega lihtsalt filmi vaadata ja vara koju magama minna. olin siis teel enda poole et võtta arvuti ja minna eksole kui ma möödun lamrocki kohvikust, see koht kus ülemus mind proovipäeval välja kutsus. kõnnin mööda ja tüüp hüüab et jou moona tule istu mu sõpradega siin. et kell oli migni 22 ja boss koos oma kuue kreeka sõbrada olid seal, ühinesin, mõtlesin et teen ühe suitsu ja lähen aga nojah, istun maha küsib boss et "mis sa juua tahad" amm...a white russian? olemas, ja teine, ja kolmas ja sõin vahepeale kaheksajalga, ja white russian jälle ja siis mul on nüüd pilet aastavahetuspeole mis muidu maksab 140 dollarit. bondi rannas, eriti hull rannapidu, dj'd ja jutud. mulle- tasuta. teh fuck.

okei LÕPUKS jõudsin eestlaste poole, kergelt vintis aga õnnelik, pärast filmi otsutasin mcdonaldsi wifiga skypes rääkida ja ära magama minna. tuuli see oli siis vestlus sinuga. räägin ja mööduvad 3 meest, kuumad, räägime juttu ja lõpuks olen ma nende pool, võtan viina. ERITI tore oli. nii naljakas, lihtsalt korjasid mu mäki eest üles ja oli üks parimaid õhtuid mul. kõige ägedamas korterit mida ma näinud olen, kolme ülitsilli mehega. vohh!

jõudsin koju LÕPUKS kell 7 hommikul.

järgmine päev...loco majapidu.

oooooh. no..aru ma ei saa. 5 päeva elada kahe dollariga, suitsudeta ja ma elan nagu mingi rikas inimene, söön õhtuti kaheksajalga ja joon white russianseid ja siis veel keset ööd saan sõnumi oma...special friendilt et tavai, ma tulen sinu poole. ...OKEI!

elan nüüd kolm nädalat üksi, mõlemad koretrikaslased läksid jõuluks koju ja mul on fancy-ass, 700 dollarit NÄDALAS maksev korter täiesti ainult mulle.

vau.

tööd pole nüüd jälle, küll leiab, no worries what so ever et tavai. over and out. random. shuffle. fucking VOHH noh!

a ja raimond, see dylan morani film on "movie with me in it" hoopis ja teine mida vaata kindlasti on "a night on earth". vot.

no mina ja filmid on täiesti omaette lugu ka.

kõik on omaette lugu. üks suur uskumatu textsfromlastnight-lugu.

Show me what you've got!

2009-11-18T03:49:00.000-08:00

aaaaah ma ei usu ikka veel et see minuga toimub.
et ma siin olen. et mu elu ongi nii hea. kuidas? mis juhtus?

ühe asja üle võin kurta küll.
sõbrad!! mitte ühtegi kirja, meili, sõnumit. ma pole nii õudsat unenägu kunagi varem näinud kui üleeile kui ma nägin et ma tulin tagasi Eestisse ja te kõik olite mingi "aa...sa oled tagasi või...em...oli äge või?..." et teil oli no ikka täiesti pohhui. vau. see oli hirmus. et palun nüüd öelge mulle et see ei ole nii.

aga mul siin. käin tööl. kõrvalmajas ehk ikkagi otse rannas. teen küll ettekandjatööd (PHUI!!) aga raha on hea. ja ülemus on äge. see ei olnud eriti äge et pärast proovipäeva ta mind kohtama kutsus aga see selleks.
käisin täna Russki Deli peos kus ma nägin lihapirukaid, tšeburekke, pelmeene, musta leiba (nimega estonian bread), suitsuvorsti, KARUMSEID, borši jne jne. väike tükike kodu. mõnus. missest et paki pelmode eest maksad sa siin eesti rahas 240.- aga see selleks. kui ma teenin 1000.- päevas siis võib üks päev selle delikatess-pelmode eest nii palju ka maksta.

ikka veel on jube äge siin. kõik. töö ja lebo ja...
et tänu sellel tuleb siit nüüd sihuke jutt:

ma ei tule vist Eestisse tagasi enne jõule 2010.
kuna ma leidsin endale ülikooli Londonis mis on IDEAALNE, et selle vestlused on nii jaanuaris-veebruaris. ehk sügisest ma niivõinaa ei saaks seal käima hakata et siis plaan on sihuke:
kuni jaanuarini olen Sydneys, töötan, siis lähen Gold Coastile, Surfers Paradise ja Melbourne'i, töötan ja tripin. siis lähen uus-meremaale nii aprillis või nii (mul on juba kontakte seal et saaks kohe tööd ja elamist) ning siis, nii juulis....ma lähen Indiasse. hakkan siit alt pihta, lähen Balile ja Singapori ja siis sinna täiesti üles ära. vaatab kuhumaani jõuab. et panen pool aastat veel seiklustele otsa sest ma olen siin ikka aru saanud et ma ei ole SITTAGI näinud veel. ei suuda olla ühe koha peal noh. sydneyst on ka kopp ees. kui selline tiir ära teha siis ma usun et on normaalne neljaks aastaks maha rahuneda ja koolis käia.
vot.
nonäedsa eksole.

et kirjutage mulle siis onju.

It's glorious outside

2009-11-08T19:09:00.000-08:00

olen nüüd poolteist nädalat töötu olnud ja kogu see aeg on tähendanud:
alkohol, suits, kohvi, hea toit ja surfamine.
ja veel noh...saate aru küll.

ilmselgelt hakkab suvi kohale jõudma sest iga päev on nii soe, rand on packed lihtsalt ja tuju on konstantselt laes.
tööga on mul paar päris head otsa et nüüd kohekohe varsti peaks tööle ka saama. üks ots, kõige kindlam on kohas nimega Icebergs. baar/restoran kus nagu pildi pealt näete on bassein (kõige kuulsam bassein...üldse vist) ja üldse maja on kõige idüllilisema koha peal Bondil. kui seal saaks tööle hakata siis saaks tasuta seal basseinis käia ja mingeidki lihtseid kätesse treenida et siis järjest paremini surfama saaks õppida.
sounds like a plan mumeelest.

kehad hakkavad vaikselt tänavatele tulema... kuumad kehad... hothothot

aa ja haha. kõik te mu facial hair tüübid, eesotsas tsau Tauri!
siin on nüüd käest sihuke asi nagu Movember, ehk terve novembri kuu, selleks et tõsta meeste teadvust oma tervise osas ja et inspireerida mehi rohkem artsi juures käima ja nii siis pmts kõik mehed kes siin elavad, kasvatavad endale mustaši. jah. ÜLIpalju mustaašše käib koguaeg tänaval mööda ja kõige hirmsam asi, kui Movember läbi on, siis nad kõik teevad ühe suure peo. sadad ja sadad vuntsidega mehed saavad ühes ruumis kokku ja joovad. räägiks nagu halvast unenäost...
lahe :D

mingi peika otsa peale olen ka vist saanud...

2009-10-29T19:35:00.000-07:00

Wasting time like it was free.
tüübid.. unustage see Eesti kus see ja teine ja go crazy noh!!
ütleb inimene kes teab mis ta räägib. võiks teile pika inspirisatsioonikirja kirjutada siia et kui ilus on elu jne. sessuhtes et kallid sõbrad, armastan teid südamepõhjani aga kes te teate minu väiekst probleemi et ma ei püsi ühe koha peal ja kasvõi eestis trippisin nii kuis jaksasin siis ma saan teile ausalt öelda nüüd siin teisel pool maakera...protest ei ole elu! selle asemel et sõbra Laua Viinaga aega veeta siis tehke oma silmad lahti ja minge trippima ja tehke kõik oma unistused teoks..KOHE!
aru ma ei saa miks peab kellegi surm selgeks tegema kui lühike on elu
palun, sõbrad.. elage!
pean ka teile teatama et kui alljärgnev plaan teoks ei lähe seoses järgmise aastaga siis ma võtan veel ühe aasta vabaks ja lähen aasiasse, liiga palju on nähe enne kui ma vana, 5 päeva nädalas töötav ema olen ja ma ei saa nii magusa elu peal olla kui mina siin praegu. (tervitused emmele, mu aadress on 82-10 Campbell Parade, Bondi Beach, Sydney) enne seda aga lähen ma Enekenile külla ja siis Uus-meremaale ära.

vahepeal väike update et
ma saan oma master-master-badass-bedroomis elada veel kuu aega.
tulin töölt ära, või noh, täna on viimane õhtu. pikk jutt, jobud ülemused, the usual noh. ei Eri, tsau, sa oled äge :)
eile jõin ennast ühe ülemusega purju, kõige lahedam ülemus üldse (mul on neid kokku ühes kohas 5) ja ta kirjutab mulle badass soovituskirja et ma kuhuiganes mujale töö saaksin.
homme on sõbra/töökaaslase juures, Will on nimi, ülitsill tüüp, Halloweeni majapidu ja mina lähen sinna lihunikuna.
rääkisin valgustajatüübiga. ta bändil on mingi kord nädalas või nii kontserdid üle linna ja ma olen nüüd nende persnaalne valgustaja. peaks raha ka saama selle eest muide. JOU.
leidsin endale Londonis eriti hea ülikooli. valgusttusülikool kus ei ole sisseastumiskatseid kuna valgustajaid on maailmas nii vähe aga kus on vestlus et sa pead suutma õppejõude veenda et sa tõesti tõesti tahad valgust õppida. kõik kes te mind teate saate ikka aru nüüd et ilmselt siis ma hakkan käima seal ülikoolis jah?
siinkohal tervitused Evale, tsau!
uskuge või ei( jep pedevant sul oli õigus) ma elan tervislikult. vahest käin ookeani ääres jooksmas, eriti mõnus noh, söön tervislikku toitu ka aga noh, sorry mum, sorry god, suitsu teen ikka ja napsu võtan ka...

aaaaah misiganes, ma hakkan nüüd 24/7 fotokat kaasas kandma, las siis pildid räägivad enda eest.

Love, then think.

2009-10-29T19:34:00.000-07:00

In living memory- Ragne Vare

shuffle

2009-10-18T23:38:00.001-07:00

choose your life.

a)üks hommik, ärkan üles ja lähen kõige kuumema mehega kohvi jooma (ei Eva, PÄRISELT kuumaga) kellega peab nüüd küll veel paar deiti tegema. pärast tööd linna jooma ja katuseta autoga tripin mööda randa koju.
b)teine hommik, ärkan üles, lähen korterikaaslasega sushit sööma, siis õlle jooma ta sõbra juurde kes elab täpselt bondi ranna põhitänava keskel, panoraamvaade tervele rannale., tüüp kellel on van, 5 surfilauda ja on üks motokaäri osanikest. vou.
c)siis, ärkan üles, korterikaaslane ütleb: tavai, lähme. pakime ta selle sõbra van'i surfilaudu täis ja tripime Maroubra rannale ja SURFAME!!! duuuuuude. see on ikka kuradi keeruline laua peal juba lamada et võtab ikka aega see õppimine ilmselt aga issand jumal kui äge see oli. hirmus ka, kui hoovus su kaasa võtab ja siis avastad et sa oled 2 meetri kaugusel kaljudest ja lained on 3-meetrised. võttis ikka jalad kangeks noh aga nüüd ei taha enam üldse veest väljas olla.
d)üks päev, õhtul, hängin eestlaste pool, joon õlle mängin x-boxi ja siis helistab Helen et ou tule linna, tasuta alkohol on ühel peol. lähen siis ja avastan ennast privaataftekalt mingis väikses klubis/lounges, eriti hämar ja nii 30 gooti tüübi keskel istub diivanil ja võtab viina Marilyn Manson. inetu inimene ikka ja korralik õllekas oli ees. säh sulle superstaari eksole.
e)noh siis üks õhtu tulen Heleniga koju, hängime Bondil teeme suitsu ja mööda sõidab lühkarites noormees jalgrattaga. tuleb ratta seljast maha ja ütleb et opn liiga purjus et edasi sõita et kas me tahame ta sõbra ratast endale. me ikks ütleme et, mees, sa kahetsed seda hommikul, sõida nüüd ilusti edasi. aga ei, ta ütleb et ei taha enam, annab meile ratta, võtab takso ja sõidab minema.... meil on nüüd jalgratas.
f)saan siis ükspäev kokku oma vana hea austraalia sõbra Michaeliga ja otsustame et nokurat, peab ikka ära tegema selle nalja. ja me panime ennast kirja et 7.november lähme langevarju fucking hüpet tegema!!

random.

Lucky Bitch. over and out.

Party till you pass out, drink till you're dead

2009-10-11T22:46:00.000-07:00

eat.date.work.date.drink.party.date.sleep.repeat.
sotsiaaleluga küll mingeid muresid pole.

aa. ja ma nüüd lõpuks ometi jään paikseks ühte kohta, vähemalt kolmeks nädalaks. mul on oma tuba fancy-ass just renoveeritud korteris. master bedroom. tasuta. kohe Bondi rannas. äge. äge.

My hood.

2009-10-07T05:18:00.000-07:00

so what's next?

2009-10-03T20:16:00.000-07:00

p2ris paar korda olen yritanud j2lle midagi kujrutada siia aga yldse ei suuda nagu mingit yhtset teksti teha.
nagu noh...jesus okei...hetkel elan ma Enmores, see on mingi 22relinn siin ja elan yhe oma uue t88kaaslase juures, kogu mu kollektiiv m6lemas kohas kus ma t88tan on nagu mingi dream-team. hullult 2gedad tyybid, ylemused on eriti tsillid, k6ik on noored ja toredad ja osad ka noh...kuumad. yhes kohas t88tan ma vahepeal katuseterrassil kus vaade on sadamale ja ooperimajale ja...oeh. mul ei ole tunne et ma l2heksin hommikul t88le, ei, ma lihtsalt l2hen h2ngin 2gedate inimestega ja valan 6lle. t2iesti armastan oma m6lemat t88kohta! isegi mingi 14-tunnine t88p2ev polnud midagi pmts.
r22kides veel t88st siis ma olin seal 22relinna baaris ja hakkasin mingi mehega niisama elust r22kima ja l6ppkokkuv6ttes.. ma olen nyyd valgustaja. ta on ise b2ndis ehk tal on vaja valgstajat ja igast kontsertsaalid sydneys otsivad valgustajaid ja ta ytles et pole mingi probleem mind t88le saada, et nagu ma hakkan raha ka teenima valgustamisega. how awesome is that?
t2na kolin ma Bondile. mingi tyybi diivanile. see oleks siis viies koht kuhu ma kolme n2dala jooksul kolin aga nokurat...tasuta ju. Bondil elavad need eesti-p6hivennad ka et saab vist l6bus olema.
ilmaga on kyll imelik. siin pole mingi aasta otsa tilkagi vihma sadanud ja siis nyyd minu ajal on siin mingi tundmatu liivatorm ja siis...4 p2eva j2rjest jutti ainult kallab lihtsalt.
aga.... vou.
ma ei suuda vist varsti enam mitte millegi peale yllatuda. see on normaalne et ma l2hen linna peale 20taala taskus ja j6uan koju, taksos, t2iesti t2is peaga ja mul on taskus 30taala. v6i et lihtsast smalltalkist sai see et ma olen varsti valgustaja...siin...sydneys... v6i et v2ike syytu flirt bussis ja mul on j2lle deit.
ma ei saa aru lihtsalt. ma v6iksin l6putult kirjutada siia s22raseid juhtumisi mis on t2iesti teh-fuck-momendid.
How can i stand here with you and not be moved by you. Can you tell me how could it be any better that this?
ma igatsen teid!

Feels just like it should.

2009-09-28T20:02:00.000-07:00

nonii. kust ma pihta hakkan. algusest?

kolisin hostelist välja, see oli väga imelik. kes oleks võinud osata oodata et ma hakkan türgi, prantsuse ja eesti meest pidama oma perekonnaks ja tuba kus iga kahe päeva tagant on erinevad inimesed oma koduks. Aga ma tulin ära sealt ja nüüd paar päeva elan jälle selle French Wizardi juures, siis ta jälle viskab mu välja ja ma jälle kolin. Variante on palju kuhu mõneks ajaks crashida et eks paistab mille ma valin sealt.

töökohast. eile oli menüü koolitamine ehk siis kokk seletas mis mingi asja sees on ja siis ütles: dig in. ehk ülesöömine hurraa. peale seda tuli ülemus tuppa ja küsis kas keegi õlle tahab. HELL YEAH. ehk töökaaslastega jõime seal õlle ja siis läksime World Bari mis on Kings Crossis kus iga jumala esmaspäev on nii et kõik kes töötavad hospitality alal saavad 1) tasuta sisse 2) nii palju tasuta õlle ja veini ja šampust kui sulle üldse sisse mahub. ehk (sorri terve suguvõsa kes mu blogi loeb) mina ja terve mu uus kollektiiv got HAMMERED. siis hakkasin koju minema, jäin bussis magama, ärkasin 7 km linnast väljas ja mingi hiina taksojuht tõi mu tasuta koju. HAH:D. ja see väike lootus mis mul oli et there are no hangovers in paradise, whel...on küll.

aga töökaaslased on ülikõvad ja ülemused on ülikõvad ja see natuke hirmutab mind et ma sain sõnumi sealt teisest töökohast et ma nüüd järgmised 3 päeva töötan ühes kohas 10.00-17.00 ja siis otse teise kohta kus ma töötan 17.00-00.00. ja laupäeva-pühapäev töötan ka mingi viiest keskööni. WHOA. aga oi see raha mis sealt tulema hakkab...

iseenesest on ikka päris kopp ees sellest et ma koguaeg kolima pean aga see käib kõik asja juurde eksole.

rääkides deidist siis miks kuradi pärast on see et kõik need üiülikuumad mehed keda ma õhtul kohtan on hommikul PELETISED. et ma vist ikka ei lähe sinna deidile...

aga OUUUUUU. niisiis. ma kasutan seda tasuta elamise võimalust nii kaua kui vüimalik sest nüüd hakkan ma raha teenima ja siis kahe nädala pärast lähen ma Michaeli ja ta sõpradega LANGEVARJUHÜPET tegema. sydney kohal. päriselt. maksan 300$ mis on mul siin kahe päeva palk pmts. ja siis kuu pärast läheb Michael mingile treeningule kus nad õpetavad sulle autoga külg ees 200km/h kurve võtma ja 360 tegema ja siis sa saad mingi kõrbeteedel endale auto ja hakkad lihtsalt hullu panema seal ja mina saan kõrvalistmel siis olla. ülihullll.

fak. kõik need seiklused mis mul siin olnud on ja mis alles tulevad. mul on tunne et aasta on wayy liiga lühike aeg. aga praegu elan konkreetselt üks päev korraga. ja täna tuleb näiteks ilus päev.

HAAAHAHAHAH:D

2009-09-26T03:14:00.001-07:00

kuidas peaksin ma nüüd seletama teile mis tunne see on kui sa oled teinud oma elus ühe ülisuure otsuse ja see on parim võimlik otsus mis sa teinud oled.

homme kolin tagasi sinna kohta kus ma alguses elasin. see tüüp helistas mulle ja lihtsalt ütles et kamoon, tule ela tasuta siin, poooohui. OKEI!

sain jah tööd ühes baaris. eksole. aga tadaaa...alates tänasst töötan ma ka teises baaris. täna oli üleriigiline ingi sportmängu finaal (koledad napis rõivas mehed maadlevad jalkaväljakul pesapalliga ?? ) ja siis seal baaris oli keskelt läbi 150 inimest. päris hea esimene päev eh? aga seal hakkan palka saama kas õigesti, maksude ja asjadega või siis mustalt. ehk kõvasti kõvasti rohkem. ja sulas. nimelt I NAILED IT ja nad väga tahavad mind sinna ja hakkavad maksma mingi 30 dollarit tunnis või nii. ja täna.. lõpetasin töö ja hakkasin välja minema ja mingi täiesti suvakas tüüp kõnnib minu juurde ja ütleb "loved your service today. you did a good job" ja paneb mulle 20 dollarit kätte.

how fucking sweet can life be nagu.

rääkimata sellest et kui sa oled naine siis su privileegid tähendavad et sa saad ÜKSKÕIK mida sa tahad.

ja rääkimata sellest et mul on homme/ülehomme kolmas deit siin riigis.

kõik on lihtsalt nii....vau...

ma varsti räägin ikka pikemalt igast seikliustest ja asjadest ja mul on vahepeal tunne et ma elangi textsfromlastnight elu.

over and out. from paradise.

tsau ema

2009-09-24T20:00:00.001-07:00

sain teada et mu ema loeb mu bloogi

Today I woke up on Mars

2009-09-23T04:15:00.000-07:00

varastasin heleni lause

aga noniion. ilmselt olete kõik juba lugenud ka et lihtsalt ärkad hommikul ülesse ja ei näe kaugemale kui paar meetrit sest KÕIK on liiv. liivatorm noh. ülihulll kõik on kollane/punane. tuled tuppa ja köhid liiva, kõik on sitane. mingid tornaadod asjad. LOCO. äge:D

aga minust. sain tööd. baaris. baaridaamina. päris äge koht on. saan mingi 17,30$ tunnis. koht on ka sihuke et mingi hotell. kesklinnas mäe otsas et katuseterrassilt näed tervet lahte ja sadamat ja ooperimaja. baar ise on imelik. isegi protest on parem sessuhtes et šeikerit seal ei eksisteeri näiteks. kõik õlled on 0,3 jne. õlle õpetati mulle ka valama "õigesti" et kraanist kallad nii et ikka nii võimalikult vahtu läheks kui saab ja siis kallad vahu maha ja siis valad uuesti eriti kõrgetl eriti vahtu ja siis kallad pealt ära. repeat. teh fuck?

aga muidu on khuul

mulle paar päeva tagasi jõudis kohale ja iga päev san rohkem aru et: miks on siin kõik nii nagu eestis. mis kuradi kogemus see on? sain aru et miks ma arvestan seda et kus ma elama hakkan selle järgi umbes et kuhu teised eestlased plaanivad kolida. töökohta vaatasin ka selle järgi. ah?? ja siis saan kokku kalle roosiga kes on aastaga ringi peale teind tervele kontonendile ja uus-meremaal käinud jne. OU mul on siin kõige suurem vabadus üldse. aaaah miks mulle alles nüüd kohale jõudis et ise olen kuningas ja saatuse sepp ja jutud. plaan nüüd selline et teenin nii palju raha kui võimalik seal baaris. siis koliks Manlyle, no nii jäi silma see koht ja siis. i'm outta here. mingi betoonmajade vael baaris tööl käia. vapustav jah. EI:D türa. ma lähen ujun merikilpkonnadega ja rohin kaljude otsa ja vahin horisondini näha olevad džunglit ja ookeani. tsekin kängurud üle ja ujun allikates. ha. alles nüüd hakkab pihta...ja ma ei jõua ära oodata. teen mis tahan...ja ma tahan elada

2009-09-17T03:01:00.000-07:00

HA.
Homme on mul töövestlus ja nad pmts ütlesid et ou et tee endale kindlalt päev vabaks kella neljani sest kohe intervjuult kui see on success lähed treeningule ja tehtud! hakkan saama 1000 $ NÄDALAS. viis päeva töötan. Pean teistes linnades vahepeal mingitel trippidel käima...kõik kulud kaetud muidugi. täitsa perses.... ja pmts öeldi et too oma CV jäätiseputlasse ja saad ja siis see Michael saatis mu CV ühele oma tuttaale kes omab mingit 20 baari sydneys ja peaks ikka küll sinna saama. raha hakkab voolama lihtsalt. vot see on elu.
aa...ja mida ma homsest tegema hakkan? vana hea müügimees olen. seda juba teinud eluajal et pole probleemi seda veel teha. aga mitte kauem kui detsembri lõpuni. peale aastavahetust on plaan selle vanamehega tripile minna.
elangi unistust nagu lubasin.
ja eile üritasid austraalias türklane prantslane ja sakslane öelda lauset "vitt kepi otsas". ?????. ja nii 4 tundi jutti...
alates day one iga päev napsutanud ka..
et...mis te teete? mul on kell pmts üheksa õhtul. kottpime ja 29 kraadi..

2009-09-16T02:33:00.000-07:00

mina ja mingi vanamees.

niisiis. endiselt töötu eksole. aga ma elan nüüd hostelis kus ma maksan ainult poolte päevade eest nädalas ja 3 päeva nädala olen siin tööl. mis siis tähendab et kell 189 hakkab. KUI keegi teeb check-ini siis ma teen selle ja kui ei siis ei. kella kümnest lukustan köögi ja katuse ja...vsjo. selle eest saan ühe päeva tasuta elada siin.
täna nägin ma õigetaustraaliat. kui muidi on olnud tunne et täitsalõpp kui äge siin on sis täna. sõitsime hardiga praamiga 20 minutit Manly oolsaarele ja täitsaLÕPPP. vot see on elu. seal vaatasin ja siis tulid liblikad kõhtu et siin olla on ikka kuradi õige. nüüd otsime sinna kortereid ja hardi kes vallandati otsib koos minuga nüüd ka tööd. ma saan vist jäätiseputkasse tööle. pole üldse paha 30kraadises kuumas eksole ja siis noh...no worries. ikka pakutakse tööd. või noh räägivad räägivad kõik aga võiks peale hakata. raha on noh kuidas nüüd öelda...otsas.
aga raisk. ma olen praegu keslinnas siin ja pärast seda kui ma Manlys käisin kavatsen ma KOHE siit ära minna. siin on inimesed nii pahurad, kontoriinimesed aga seal..oiiiii seal....kahemeetrised lained, meri on surfareid TÄIS ja kõik on nii laid-back chillid noh. vot SEE on see õige austraalia.
faaaaaaak shieeeet
loco noh...loco
tõsiselt mõtlen et kui nüüd jalad alla saab ja töö ja nii siis..ma vist pikendan seda viisat ja tuleb teine aasta otsa. poleks üldse paha.
eks näis, eks näis.
kahju et sõnad ei selleta ja pildid ei ole need mis siin tegelt on. see on...

2009-09-14T05:05:00.000-07:00

hakkasin eile Hardiga KORRALIKULT lammutama Bondi rannas. teised vaikselt rüüpasid veini. me olime kõvad kutid ja ei hellitanud. kõigepealt jäin mina rannas magama, siis tema ja siis ta kettis...

järgmine esmaspäev hakkan salsa tundides käima!

2009-09-13T14:51:00.000-07:00

hetkel olen kodutu
haahhhahhaha. pohhui:D

ou. kõik teevad siin nalja kui räpane keel on eesti keel. nonäiteks. öelge välja "kaksteist kuud" ja siis mõelge kuidas see inglastele tundub...

take me to my beach

2009-09-12T20:25:00.000-07:00

eile oli nagu eriti eriti hea päev

-Alguses need kellega ma elan viisid mind ferryga sõitma kusagile teise Sydney otsa kus on no sihukesed rannad et...ja kogu vaade keset vett sõites kahele poole. Mingid kaljud ja majad ja...WHOA

-Siis mitte ainult ei läinud me kõik koos restorani sööma, vaid nad tegid mulle välja.

- Siis pidin ma deidile minema selle Michaeliga aga enne läksin ühe eestlase Hardiga kusagile hostelisse jooma

- Siis olin Michaeliga tänaval, klõpetasime veel šampat kui üks 40aastane naine ja mingi piff. MÄLLIS. kõnnivad meie poole. hakkame rääkima nendega ja järgmisena...

-Ma crashisin kellegi hen-partyle. Ma ei tea siiamaani kes pruut on. Mul on mingid sõbrakapildid mingite naistega.

-Mina ja 40-aastane suuursuur naine sebime koos ennast klubbi sisse.

-Tagasi Michaeliga. Crashisime kogemata mingile fancy-ass penthouse peole.

-Ja koju.

üleüldiselt misganes läbu linna peal ja issssand mis komme see on siin et kõik naised ja alakad piffid, kui on aeg to hit the clubs siis nad riietavad ennast kui täielikud HOORAD. ma ei tea mitu paari aluspükse ma nägin lihtsalt tänaval kõndides aga...nokurat. iga hetk, ükskõik mida ma teen kui ma üldse midagi teen, on mul hea olla.

äge et Michael sõber on. tal on kodus isetehtud õlle mida ta ütles et ma lihtsalt PEAN proovima. ja surfamisest rääkisime ka. ja okei....ta ei ole ikkagi kuum...nunnu ehk....

homme hakkan tööga tegelema

täna selgub kus ma homsest elama hakkan

life's gooooooood

The big night out

2009-09-12T01:24:00.001-07:00

tegin selle pildi ise oma katuseterrassilt. iga kord kui ma arvutis olen´, on mul sihuke vaade. vot täpselt nii hästi lähebki praegu.

eniveis
Pole midagi paremat kui üks vana hea joomapidu eestlastega. Ehk sain kokku nendega kellega tulin, hästi palju austraallasi oli ka ja noh...mis seal ikka. jõime ennast mälli. Üle linna.

Sain oma esimese austraalllasest sõbra eile. Michael. Ta just saatis mulle sõnumi et eu. lähme linna. Ta on tore ja....kuum...see selleks. Tore.

aaaaah ma kirjutan hiljem edasi. kiire hakkas.

siis on NII KURADI HEA OLLA. see on Paradiis. Mul ei ole mittttte ühtegi muret.

luv luv

DAY ONE. Cool Babanas!

2009-09-10T14:51:00.000-07:00

No mitte midagi ei saa aru. Mingi 45 tundi sõitu ja....ah? ma olen kus?

No see oli esimene päev kui ma jõudsin , kui polnud üle 30 tunni maganud. Siis no ÜLDSE ei mõiganud ja mõtlesin natuke ka et mida ma teen siin üldse? aga siiiiis magasin välja. ärkasin üles selle peale et päike eriti hullult peegeldas mulle Ooperimaja pealt silma ja siis just tuli mul arvutist The Beachi soudtrack. etnoh:

Never been here before. Im intrigued, Im unsure. Im searching for more. Take me somewhere i can breath. Ive got so much to see. This is where i want to be. In a place i can call mine.

Minu Sudney noh.

vou.

Täna ma ei tea mis ma teen. Vist lähen hängin teiste eestlastega Bondi Beachil. Nimelt nende neljaga kellega ma kohtusin Rootsi laeva peal ja kogemata tulid minuga sama lennuga Sydneysse. Vedas ilmselgelt. Nad peatuvad ühe nende eestlasest sõbra juures ja ma VIST lähen sinna elama pühapäeval mingi nädalaks. Elangi nii et 3 minti kõndida mäest alla ja oledki Bondi rannas.

See prantsuse tüüp kellega ma elan ajutiselt on suht äge. Ta tegi hullu plaani nädalavahetuseks et mida näha ja kus olla. Et viib mind igalepoole. Kena temast. See pilt on tehtud tema rõdult...

aga minu uus number on: 410942097

!ja Raimond- mina sind ka!