i'm keen if you're keen if you know what i mean

niisiiis
minu elu
käin tööl 3-4 korda nädalas seal kohvikus kus mul läks kuu aega aega et töö saada. see on päris naljakas jutt kuidas ma sinna tööle sain üldse. küsige kui mind näete, siis räägin. muidu päevad läbi lihtsalt tsillin. käin laguunis ujumas vms.
iga päev kui üles ärkan on väga raske küsimus et kas ma lähen täna ujuma või mitte. ja sellega mu mured piirduvad.

no mure üks on et mind visati kodust välja. see oli töielik arusaamatus. halb korterikaaslane valetas heale igast asju kokku sest tahtis must lahti saada ja siis hea korterikaaslane karjus mu peale ja viskas välja ja ma mõtlesin et persse sellega ma lihtsalt lähen´ei viitsi ennast koguaeg välja vabandada ja päev kui ma välja kolisin kolisid halva korterikaaslase sõbrad sisse. fain. et nüüd elan eestlaste naabrite juures kes on 4 tüüpi, üks toredam kui teine ja siin olen ma nädala lõpuni ja siis masterplan on see et siis kolin nädalaks hostelisse, käin tööl edasi ja siis 2 nädala pärast lähen melbourni sest 2 eesti tüüpi kes korjavad praegu puuvilju (mõtlesin ka sinna minna aga vabu kohti pole) lähevad 2 nädala pärast melbourni ja neil on oma auto et ma siis lähen ka. ja sealt edasi. noh. uus-meremaa ootab mind. ja märtsis tahavad teised eestlased ka trippima hakata et noh. näha on veel palju. aga raudselt pean ma mingi hetk sydneysse tagasi tulema sest need mu sõbrad siin noh. ma ei saa lihtsalt päeva pealt ära minna ja siis neid mitte kunagi enam näha. süda. süda.

ühe oma houmi toon ma aga eestisse ka mingi aeg. ta on meie kõigi eestlase bestikas austraalia tüüp kes pole AUSist kunagi väljas käinud ja siis me otsustasime talle euroopat tutvustada.

aga. jõulud ja aastavahetus. jõuludel olin migi kümne või rohkem eestlasega ja sõime hästi palju ja känguru ka ja jõime ja siis läksime randa edasi jooma ja siis täiesti normaalne on jõululaupäeval poolalasti veepritsutite alt läbi joosta Kristjaniga (üks uus eesti tüüp).

aastavahetusel mõtlesime et kuna sydneys oli selle aasta kõige kallim ilutulestik. teine koht oli new york siis hell yeah me tahame seda näha. panime ilusti riidesse ja hakkasime meeletult jooma ja läksime linna. kuna inimesi oli ainult ooperimaja juures 1,5 miljonit (terve eesti ühes sadamas) siis sinna me ei saanud ja pressisime ennast silla juurde. inimesi NII palju, klaustrofoobia ja nägime ainult 1/3 ilutulestikut. psssss.... aga muidu oli tore. järgmine päev, esimene jaanuar muidugi kell 9 hommikul tööle ja...vau mis päev SEE veel oli. üldse töötasin iga päev jõuludel ja aastavahetusel. mis seal ikka. tore töökoht on.

muidu. noh. üleeile jõudsin tagasi nädalaselt ROADTRIPILT. täitsa LÕPP mis tripp see veel oli. kirjutan selest siis ka. aga kuna mul kaamerat ei ole siis ma pean ootama kuni ma teiste käest pildid kätte saan.