I LOVE LOVE

ROADTRIP

niisiis. hakkasime minema viiekesi väikse subaruga. esimene koht oli Hunter Valley. reis algas juba päris hästi, mingi kolme tunni viivitusega ja helen ja liis istusid autosse väga suure pohmakaga aga...hunter valleysse me läksime. meeletult suured maastikualad viinamarjaistandustega ja mäed ja...ilus. muidugi otsustasime teha siis kohale tiiru peale ja "maitsa" veine. käisime ühes kohas ja teises kohas ja proovisime kõiki veine ja kolmandaks kohaks oli juba päris hea vint sees. õhtul läksime ja panime siis laagri üles ühte külla nimga Broke kus ma tegin endale päris hea nime. naljakas. aga siis jah.

läksime edasi. tee peal ühinesid meiega lyndon ja liina, oma kahekohalise autoga ja me läksime ööbisime ühes rannas. aaah see oli lihtsalt VAU. üliülisuur rand. ebaseaduslikult muidugi panime sinna laagri püsti. eriti ilus eriti avar. kui öö kätte jõudis panime piruka ja käraka ringi käima. igalepoole küünlad ja tsillisime seal linnutee all. öösel piffidega meres ujumas ja...vau. mõtlesin et enam paremaks minna ei saa. nii ilus ja nii tore.

järgnev päev läksime me rahvusparki ehk siis mingi tund aega matkasime mööda kaljusid ja asju (vanemad te oleksite kindlasti õnnelikud seal olnud) olime üks hetk 1500 meetri kõrgusel ja siis lasime alla ja nägime puid mis date back 6000 000 aastat ja koskesid ja horisondini välja ulatuvaid uduseid mägesid ja see oli ikka vast üks matk. õhtul läksime telklaagrisse kus rahulikult paneme telke üles ja siis tuleb torm ja vihma nii palju nagu keegi lihtsalt hoiaks voolikut su pea kohal. aga hakkama me saime!

ma no mitte ei mäleta mis päeval mis toimus

aga Byron Baysse me jõudsime. ohsapaganapihta kui ilus koht. me läksime majaka juurde ehk siis austraalia kõige idapoolsemasse tippu ja oled seal mäe otsas ja vaatad. otse ees on sul metsiku loodusega kaetud mägi ja kahele poole seda lähevad lõputult pikkad rannad. nägime känguru ja raid ja merekilpkonna ja... byronis olime kaks päeva. ööbisime tasulises kohas aga asi oli seda väärt. seal oli bassein ja jutud ja vägaväga tore. õhtul käisime linnas baaris joomas ja väga vohh kõik!

viimane päev me sõitsime autoga mingi 8 tundi ja jõudsime oma järgmisesse ööbimiskohta. see oli kõige ilusam mõeldav lõpp roadtripile. leidsime ranna kuhu võib autoga otse sõita ja paari taala eest ööbida. meie väike subaru...oeh... enne ookeani oli mingi kilomeetri jagu puhtaid liivadüüne. sahara. eriti ilus, ilmselge austraalia ja mõtlesime et meie subaru on little engine that could. mitte eriti. jäime sügavasse liiva kinni ja kaks alakat poissi pidid meie auto oma isa käest laenatud suure masinaga välja aitama ja siis avastasime et auto ei tööta enam. käigukasti jubla on puruks. aga. hakkama me saime ja randa jõudime vahetult pärast päikeseloojangut. leidsime väga privaatse koha kaljude vahel, panime teki maha ja koht oli meie ainult meie. lamasime viiekesi suure teki peal, jõime õlle ja veini ja sõime kana ja vaatasime linnuteed mis oli nii hästi näha ja langevaid tähti oli meeletult. ja sel hetkel seal oma sõpradega paradiisirannas lamades ma soovisin langeva tähega et ma oleksin nii õnnelik, kui sel hetkel, elu lõpuni. hommikul vaatasime päikesetõusu ja ohhoo...delfiinid.

ja tagasi petoondzunglisse...

raske on seletada kui meeletult äge see kõik tegelikult oli. praegu lihtalt kirjutasin mis me tegime ja mida nägime aga tegelikult see tripp avas mul ikka täielikult silmad et ma pole mitttttttte midagi veel näinud mida emake loodus pakub ja nüüd ma üritan nii kiiresti kui võimalik siin sydneyst ära minna. ASAP.

reisi ajal nägin vihmametsa ja kõrbe ja safarit ja känguru ja raid ja merekilpkonna ja delfiine ja randu ohh kui palju ja metsikut loodust oh kui palju ja nalja kui palju ja rõõmu kui palju.

ja issand jumal kui PALAV.

nii lõppes üks parim nädal mu elus. sorri et pildid nii vildakad aga blogspot on jobu.

tripi ametlikuks muusikaks oli austraalia vägaväga vohh bänd Temper Trap ja lugu Love Lost.