austraallaste moto on see vist.
aga. eile õhtul läksin ma...METSAREIVILE.
VAU. hakkas pihta linnas rannas, kõik backbackersid said kokku ja hakkasid lammutama. kõik tegid üksteisele mingid metslaste näomaalingud. siis istusid kõik migni seitsmekesi umbes kümnesse autosse, sõitsime kusagile rannaäärde, lammutasime seal, seal oli migni 50 prantslaste umbes. siis...
uuesti autodesse ja metsa. tulime autodest välja ja..vau. lihtsalt keset metsa, eikusagil, jõe ääres on püsti tohhuijaa prožektoreid ja lasereid mis paistsid kaugele metsa. strobo ja värgid. ehk siis saate aru mida kogu see vaade mulle veel pakkus. rääkimata kõigist nendest sajast ja rohkem backbackersist kes kõik eriti happes ja täiesti täis olid. dj oli kusagil puu alla ja lasi elektrot ja träna. see oli nii kõvasti. kõik lasid seal ringi poolalasti ja valgete maskidega. ja see lihtsalt kiskus sind endasse
kogu see mass kes seal lava ees reivis nii et tolmu alt lendas. läksime kõik sinna sisse ja hakkasid kütma. lihtsalt omaarust mingi 10 minutit aga tegelt tunde lihtsalt reivid higisena seal massis. strobo käib üle pea ja metsa.
ma ei oska sõnadesse panna kogu seda elmust. tunned ennast lihtsalt nii vabana. tantsid, siis magad puu all, siis leiad mingi gooni paki, lased seda, puhkad ja edasi.. tee mis tahad.. sa oled METSAS.
ma ei tea kuidas aga mingi hetk hakkas päike koitma ja me neli kes me sinna läksime olime kõik olemas ja hakkasime koju kõndima. teadsime ainult suunda ja hakkasime minema. kuskil poolteisttundi kõndisime mingi metsatee peal, täiesti eksinud aga ika veel täiesti pilves kogu sellest elamusest. vahepeal vaatasime metsa ja...ohhoo... terve känguruude KARI.
mingi hetk sõitis mingi van mööda. mees kes hakkas tööle minema. võttsi meid peale ja viis koju, ehk kui ta poleks tulnud oleksime me kõndinud kokku kuskil 4 tundi.
jõudsime telkideni ja lihtsalt.. blackout.
best...night...ever
No comments:
Post a Comment