things are looking up

ma olen vahepeal arenenud.
1) üks tüüp kes mulle septembris tuli baari ja niisama rääkis juttu ja pakkus valgustajatööd. noh. ma helistasin talle ükspäev et jou mul tuli meelde et sul peaks mulle tööd olema. ta ütles et ei ole aga lähme kohvi jooma mingipäev. öö...ei? no ma ütlesin muidugi jajaa. järgmine päev ta helistas et jou. tahad tulla muga tasuta Al Greeni vaatama (bluesi KUNINGAS). läksin. sain taga kokku. mitte ei mäletanud mihuke ta välja nägi aga ta pani mulle käepaela ümber ja ütles et tvai lähme Hiltoni hotelli bädiga kohtuma. ja seal ma olin oma plätadega, Leo Sayersi ja austraalia eks presidendi seltskonnas surusin kõigi nende ülilahedate afroameerika jazzitüüpide kätt. küsisin et kas ma saaksin ehk valgustajaga ka kohtuda. ta ütles et noh ta on juba saalis aga pärast konsat ikka jah. okei tuli aeg minna saali ja põhi korraldaja tüüp näitab et : siin on teie kohad ja valgustaja, see on moona. ahahh. ma istusin kohe keset saali helimeeste ja valgustajate boksis valgustaja kõrval ja ta oli mingi et noh, mida sa teada tahad. et mitte et kontsert ise ei oleks olnud juba MEELETULT hea. inimesed tantsisid oma kohtadel ja "glory hallelujah" igalpool. vau see oli lahe. ehk peale selle rääkis valgustaja mulle terve kontserdi aja kuidas pulti kasutada et vaata vaata kui ma nüüd seda nuppu liigutan vaata mis juhtub. et õpetas kuidas eelprogrammeerimisega valgust panna ja ma sain KÕIKE küsida. aaaaah see oli nii lahe. pärast kontserdit oli et tavai lähme backstage'i. lõin high-5 kõigiga et äge kontsert ja siis et tavai moona lähme aftekale. Hiltoni 40ndale korrusele hotellituppa siis kogu kambaga. räpp peale ja kärakas ringi käima. õhtu tipuks sain ma sõbrapildi Leo Sayersiga. hahaaaa!!!! ja valgustajatüüp saadab mulle meilile örogrammi mis on sama mis puldil. et saab harjutama hakata!

2) kuna te vist teate et ma tahan automehaanikat õppida siis üks mu sõber siin üks hommik helistab et ole valmis viie minutiga. tuli mulle järgi ja viis mind ühte garaazi kus ta paneb ise mootorit kokku autole et ta seletas mulle kus kõik käib, mis mida käima lükkab mida mingi jubin teeb. see oli futsking huvitav! äge. et sain ka seda õppida. pärast tutvustas ta mind veel orgaanilisele toidule.

3) MA PANEN LAUPÄEVAL ÜHEL KONTSERDIL VALGUST
tutvusin kahe eestlase korteriomanikuga kellel on bänd ja kes pärast kui ma ütlesin et ma tahan valgustajaks saada ütles et mul on sulle 1,2,3,4 tööotsa. haha:D mitte ainult et ta eriti eriti äge on ja tal on 100% sama muusikamaitse kui mul siis ta laseb mul valgust panna. hahaaaaa. ja raha ka veel maksta selle eest. WADAP.

aa ja ükspäev läksin sõprade kodulinna kus me läksime kaljudelt alla hüppama vette. k o l m s e k u n d i t vabalangemist sooja vette. oli see vast päev...

ja üleeile käisin Michaeliga Home and Away rannas. võib öelda et päris veider oli seda randa näha. see on pildi peal ka. filmimine toimub seal kaugemas otsas. vaadake nüüd seda sarja ja mõelge et ma olin seal "summer bays" :D

I LOVE LOVE

ROADTRIP

niisiis. hakkasime minema viiekesi väikse subaruga. esimene koht oli Hunter Valley. reis algas juba päris hästi, mingi kolme tunni viivitusega ja helen ja liis istusid autosse väga suure pohmakaga aga...hunter valleysse me läksime. meeletult suured maastikualad viinamarjaistandustega ja mäed ja...ilus. muidugi otsustasime teha siis kohale tiiru peale ja "maitsa" veine. käisime ühes kohas ja teises kohas ja proovisime kõiki veine ja kolmandaks kohaks oli juba päris hea vint sees. õhtul läksime ja panime siis laagri üles ühte külla nimga Broke kus ma tegin endale päris hea nime. naljakas. aga siis jah.

läksime edasi. tee peal ühinesid meiega lyndon ja liina, oma kahekohalise autoga ja me läksime ööbisime ühes rannas. aaah see oli lihtsalt VAU. üliülisuur rand. ebaseaduslikult muidugi panime sinna laagri püsti. eriti ilus eriti avar. kui öö kätte jõudis panime piruka ja käraka ringi käima. igalepoole küünlad ja tsillisime seal linnutee all. öösel piffidega meres ujumas ja...vau. mõtlesin et enam paremaks minna ei saa. nii ilus ja nii tore.

järgnev päev läksime me rahvusparki ehk siis mingi tund aega matkasime mööda kaljusid ja asju (vanemad te oleksite kindlasti õnnelikud seal olnud) olime üks hetk 1500 meetri kõrgusel ja siis lasime alla ja nägime puid mis date back 6000 000 aastat ja koskesid ja horisondini välja ulatuvaid uduseid mägesid ja see oli ikka vast üks matk. õhtul läksime telklaagrisse kus rahulikult paneme telke üles ja siis tuleb torm ja vihma nii palju nagu keegi lihtsalt hoiaks voolikut su pea kohal. aga hakkama me saime!

ma no mitte ei mäleta mis päeval mis toimus

aga Byron Baysse me jõudsime. ohsapaganapihta kui ilus koht. me läksime majaka juurde ehk siis austraalia kõige idapoolsemasse tippu ja oled seal mäe otsas ja vaatad. otse ees on sul metsiku loodusega kaetud mägi ja kahele poole seda lähevad lõputult pikkad rannad. nägime känguru ja raid ja merekilpkonna ja... byronis olime kaks päeva. ööbisime tasulises kohas aga asi oli seda väärt. seal oli bassein ja jutud ja vägaväga tore. õhtul käisime linnas baaris joomas ja väga vohh kõik!

viimane päev me sõitsime autoga mingi 8 tundi ja jõudsime oma järgmisesse ööbimiskohta. see oli kõige ilusam mõeldav lõpp roadtripile. leidsime ranna kuhu võib autoga otse sõita ja paari taala eest ööbida. meie väike subaru...oeh... enne ookeani oli mingi kilomeetri jagu puhtaid liivadüüne. sahara. eriti ilus, ilmselge austraalia ja mõtlesime et meie subaru on little engine that could. mitte eriti. jäime sügavasse liiva kinni ja kaks alakat poissi pidid meie auto oma isa käest laenatud suure masinaga välja aitama ja siis avastasime et auto ei tööta enam. käigukasti jubla on puruks. aga. hakkama me saime ja randa jõudime vahetult pärast päikeseloojangut. leidsime väga privaatse koha kaljude vahel, panime teki maha ja koht oli meie ainult meie. lamasime viiekesi suure teki peal, jõime õlle ja veini ja sõime kana ja vaatasime linnuteed mis oli nii hästi näha ja langevaid tähti oli meeletult. ja sel hetkel seal oma sõpradega paradiisirannas lamades ma soovisin langeva tähega et ma oleksin nii õnnelik, kui sel hetkel, elu lõpuni. hommikul vaatasime päikesetõusu ja ohhoo...delfiinid.

ja tagasi petoondzunglisse...

raske on seletada kui meeletult äge see kõik tegelikult oli. praegu lihtalt kirjutasin mis me tegime ja mida nägime aga tegelikult see tripp avas mul ikka täielikult silmad et ma pole mitttttttte midagi veel näinud mida emake loodus pakub ja nüüd ma üritan nii kiiresti kui võimalik siin sydneyst ära minna. ASAP.

reisi ajal nägin vihmametsa ja kõrbe ja safarit ja känguru ja raid ja merekilpkonna ja delfiine ja randu ohh kui palju ja metsikut loodust oh kui palju ja nalja kui palju ja rõõmu kui palju.

ja issand jumal kui PALAV.

nii lõppes üks parim nädal mu elus. sorri et pildid nii vildakad aga blogspot on jobu.

tripi ametlikuks muusikaks oli austraalia vägaväga vohh bänd Temper Trap ja lugu Love Lost.

i'm keen if you're keen if you know what i mean

niisiiis
minu elu
käin tööl 3-4 korda nädalas seal kohvikus kus mul läks kuu aega aega et töö saada. see on päris naljakas jutt kuidas ma sinna tööle sain üldse. küsige kui mind näete, siis räägin. muidu päevad läbi lihtsalt tsillin. käin laguunis ujumas vms.
iga päev kui üles ärkan on väga raske küsimus et kas ma lähen täna ujuma või mitte. ja sellega mu mured piirduvad.

no mure üks on et mind visati kodust välja. see oli töielik arusaamatus. halb korterikaaslane valetas heale igast asju kokku sest tahtis must lahti saada ja siis hea korterikaaslane karjus mu peale ja viskas välja ja ma mõtlesin et persse sellega ma lihtsalt lähen´ei viitsi ennast koguaeg välja vabandada ja päev kui ma välja kolisin kolisid halva korterikaaslase sõbrad sisse. fain. et nüüd elan eestlaste naabrite juures kes on 4 tüüpi, üks toredam kui teine ja siin olen ma nädala lõpuni ja siis masterplan on see et siis kolin nädalaks hostelisse, käin tööl edasi ja siis 2 nädala pärast lähen melbourni sest 2 eesti tüüpi kes korjavad praegu puuvilju (mõtlesin ka sinna minna aga vabu kohti pole) lähevad 2 nädala pärast melbourni ja neil on oma auto et ma siis lähen ka. ja sealt edasi. noh. uus-meremaa ootab mind. ja märtsis tahavad teised eestlased ka trippima hakata et noh. näha on veel palju. aga raudselt pean ma mingi hetk sydneysse tagasi tulema sest need mu sõbrad siin noh. ma ei saa lihtsalt päeva pealt ära minna ja siis neid mitte kunagi enam näha. süda. süda.

ühe oma houmi toon ma aga eestisse ka mingi aeg. ta on meie kõigi eestlase bestikas austraalia tüüp kes pole AUSist kunagi väljas käinud ja siis me otsustasime talle euroopat tutvustada.

aga. jõulud ja aastavahetus. jõuludel olin migi kümne või rohkem eestlasega ja sõime hästi palju ja känguru ka ja jõime ja siis läksime randa edasi jooma ja siis täiesti normaalne on jõululaupäeval poolalasti veepritsutite alt läbi joosta Kristjaniga (üks uus eesti tüüp).

aastavahetusel mõtlesime et kuna sydneys oli selle aasta kõige kallim ilutulestik. teine koht oli new york siis hell yeah me tahame seda näha. panime ilusti riidesse ja hakkasime meeletult jooma ja läksime linna. kuna inimesi oli ainult ooperimaja juures 1,5 miljonit (terve eesti ühes sadamas) siis sinna me ei saanud ja pressisime ennast silla juurde. inimesi NII palju, klaustrofoobia ja nägime ainult 1/3 ilutulestikut. psssss.... aga muidu oli tore. järgmine päev, esimene jaanuar muidugi kell 9 hommikul tööle ja...vau mis päev SEE veel oli. üldse töötasin iga päev jõuludel ja aastavahetusel. mis seal ikka. tore töökoht on.

muidu. noh. üleeile jõudsin tagasi nädalaselt ROADTRIPILT. täitsa LÕPP mis tripp see veel oli. kirjutan selest siis ka. aga kuna mul kaamerat ei ole siis ma pean ootama kuni ma teiste käest pildid kätte saan.

t2na k2isin 39 kraadiga laguunis ujumas. vou.

no ma ei suuda pidada aktiivselt blogi. koguaeg teen midagi. praegu n2iteks l2hen n2itan Liinale sydneyd et pole aega kirjutada. kyll kohevarsti kirjutan masterplaanist et jaanuaris l2hen s6pradega roadtripile ja t66 ja k6ik jutud. kyll tuleb, s6brad aga enne seda...kus mu postkaardid on ah? mina teile kyll saadan. eksole.
aga kylme, m2rge ja igavaid j6ule teile. ha

Valgeid jõule!

A night on Earth.

no see viimane nädal, töötu nädal on olnud jälle...uskumatu. lühidalt öeldes et noh. mul on viimsed 5 päeva olnud kaks dollarit taskus, sest mind vallandati, peale nädalat aega. jumal hoia. viies koht kolme kuu jooksul kes on mulle selja pööranud. võtsin väikse pitsi baari taga ja jäin vahle ja siis vallandati. täiesti ükskõik iseenesest sest mulle ei meeldinud see koht niikuinii ja otsustasin et ma ei viitsi enam baaris töötada et mul on homme proovipäev...wait for it... AUTOPESULASSE. ha:D kui lahe see oleks kui õues on 39 kraadi ja minu töö on veega mängida, pluss ma pakun ennast pitsakokaks. mõtlesin et fuckit, prooviks uusi asju eksole.

aga rääkides uskumatust. niisiis üks päev olin siin eestlaste juures, jõin gooni ja viina (goon on siis pakivein mida müüakse 4 liitri kaupa ja mis on kohhhutav aga odav) ja siis öösel, kell kaks öösel, kolmandal detsembril ma käisin skinny-dippimas. see oli jälle hetk mis lhtsalt jalad alt võttis, otseses mõttes sest lained on ikka hullud. olla täis nagu tinavile ja hullata lainetes, eriti eriti soojas vees...vau. jälle oli sihuke hetk et "paradise is not a place you go, its how you feel for a moment in your life". olemas.

järgmine päev, otsustasin eestlastega lihtsalt filmi vaadata ja vara koju magama minna. olin siis teel enda poole et võtta arvuti ja minna eksole kui ma möödun lamrocki kohvikust, see koht kus ülemus mind proovipäeval välja kutsus. kõnnin mööda ja tüüp hüüab et jou moona tule istu mu sõpradega siin. et kell oli migni 22 ja boss koos oma kuue kreeka sõbrada olid seal, ühinesin, mõtlesin et teen ühe suitsu ja lähen aga nojah, istun maha küsib boss et "mis sa juua tahad" amm...a white russian? olemas, ja teine, ja kolmas ja sõin vahepeale kaheksajalga, ja white russian jälle ja siis mul on nüüd pilet aastavahetuspeole mis muidu maksab 140 dollarit. bondi rannas, eriti hull rannapidu, dj'd ja jutud. mulle- tasuta. teh fuck.

okei LÕPUKS jõudsin eestlaste poole, kergelt vintis aga õnnelik, pärast filmi otsutasin mcdonaldsi wifiga skypes rääkida ja ära magama minna. tuuli see oli siis vestlus sinuga. räägin ja mööduvad 3 meest, kuumad, räägime juttu ja lõpuks olen ma nende pool, võtan viina. ERITI tore oli. nii naljakas, lihtsalt korjasid mu mäki eest üles ja oli üks parimaid õhtuid mul. kõige ägedamas korterit mida ma näinud olen, kolme ülitsilli mehega. vohh!

jõudsin koju LÕPUKS kell 7 hommikul.

järgmine päev...loco majapidu.

oooooh. no..aru ma ei saa. 5 päeva elada kahe dollariga, suitsudeta ja ma elan nagu mingi rikas inimene, söön õhtuti kaheksajalga ja joon white russianseid ja siis veel keset ööd saan sõnumi oma...special friendilt et tavai, ma tulen sinu poole. ...OKEI!

elan nüüd kolm nädalat üksi, mõlemad koretrikaslased läksid jõuluks koju ja mul on fancy-ass, 700 dollarit NÄDALAS maksev korter täiesti ainult mulle.

vau.

tööd pole nüüd jälle, küll leiab, no worries what so ever et tavai. over and out. random. shuffle. fucking VOHH noh!

a ja raimond, see dylan morani film on "movie with me in it" hoopis ja teine mida vaata kindlasti on "a night on earth". vot.

no mina ja filmid on täiesti omaette lugu ka.

kõik on omaette lugu. üks suur uskumatu textsfromlastnight-lugu.

Show me what you've got!

aaaaah ma ei usu ikka veel et see minuga toimub.
et ma siin olen. et mu elu ongi nii hea. kuidas? mis juhtus?

ühe asja üle võin kurta küll.
sõbrad!! mitte ühtegi kirja, meili, sõnumit. ma pole nii õudsat unenägu kunagi varem näinud kui üleeile kui ma nägin et ma tulin tagasi Eestisse ja te kõik olite mingi "aa...sa oled tagasi või...em...oli äge või?..." et teil oli no ikka täiesti pohhui. vau. see oli hirmus. et palun nüüd öelge mulle et see ei ole nii.

aga mul siin. käin tööl. kõrvalmajas ehk ikkagi otse rannas. teen küll ettekandjatööd (PHUI!!) aga raha on hea. ja ülemus on äge. see ei olnud eriti äge et pärast proovipäeva ta mind kohtama kutsus aga see selleks.
käisin täna Russki Deli peos kus ma nägin lihapirukaid, tšeburekke, pelmeene, musta leiba (nimega estonian bread), suitsuvorsti, KARUMSEID, borši jne jne. väike tükike kodu. mõnus. missest et paki pelmode eest maksad sa siin eesti rahas 240.- aga see selleks. kui ma teenin 1000.- päevas siis võib üks päev selle delikatess-pelmode eest nii palju ka maksta.

ikka veel on jube äge siin. kõik. töö ja lebo ja...
et tänu sellel tuleb siit nüüd sihuke jutt:

ma ei tule vist Eestisse tagasi enne jõule 2010.
kuna ma leidsin endale ülikooli Londonis mis on IDEAALNE, et selle vestlused on nii jaanuaris-veebruaris. ehk sügisest ma niivõinaa ei saaks seal käima hakata et siis plaan on sihuke:
kuni jaanuarini olen Sydneys, töötan, siis lähen Gold Coastile, Surfers Paradise ja Melbourne'i, töötan ja tripin. siis lähen uus-meremaale nii aprillis või nii (mul on juba kontakte seal et saaks kohe tööd ja elamist) ning siis, nii juulis....ma lähen Indiasse. hakkan siit alt pihta, lähen Balile ja Singapori ja siis sinna täiesti üles ära. vaatab kuhumaani jõuab. et panen pool aastat veel seiklustele otsa sest ma olen siin ikka aru saanud et ma ei ole SITTAGI näinud veel. ei suuda olla ühe koha peal noh. sydneyst on ka kopp ees. kui selline tiir ära teha siis ma usun et on normaalne neljaks aastaks maha rahuneda ja koolis käia.
vot.
nonäedsa eksole.

et kirjutage mulle siis onju.